fbpx

Kas III sammas ehk vabatahtlik pensionifond on tasuv investeering?

Uuendatud 23.10.2020. Читать на русском

Meie pensionisüsteem toetab pensioni jaoks kogutava raha kasvatamist investeerimise kaudu: raha pensioniks investeerivad II ja III samba pensionifondid.

III sammas

II samba fondi tehtud sissemaksete summa on seadusega fikseeritud. III samba vabatahtlikesse pensionifondidesse tehtavate sissemaksete suurust ja sagedust saab inimene ise valida. Pensionifondi tehtud sissemaksetelt saab järgmisel aastal veel tulumaksu tagasi. Pensionifondilt saab raha välja võtta igal hetkel ning teatud tingimustel rakendub raha välja võtmisel alandatud tulumaksumäär.

Paneb seega mõtlema – äkki tasuks III samba pensionifondiga siiski liituda?

On inimesi, kes ei soovi põhimõtteliselt III sambaga liituda. Samas on osa Eesti investoreid on loonud lausa eraldi ühistu (Tuleva), et saaks II ja III samba abil võimalikult headel tingimustel investeerida.

Mina ise liitusin III sambaga alles pärast seda, kui hakkasin investeerima börsil kaubeldavatesse fondidesse (ingliskeelse nimetusega ETF ehk exchange traded fund). Läbi ETFe saan investeerida mitme eri riiki aktsiatesse. Hetkel investeerin regulaarselt nii ETFidesse kui ka III sambasse.

Miks ma ikkagi otsustasin III samba kasuks?

Kokkuvõttes rääkisid III sambasse investeerimise poolt järgmised argumendid:

• III samba kaudu saab investeerida madalate kuludega indeksfondidesse;
• III samba sissemaksetelt saab tulumaksutagastuse;
• osakute müügile saab rakendada alandatud (10%) tulumaksu määra;
• saab investeerida väikeste summadega ning kogu investeerimisprotsess automatiseerida;
• fondiosakud on päritavad.

Mulle meeldib enda jaoks kõik välja arvutada. Seetõttu tegin väikse kalkulaatori ning võrdlesin III samba vabatahtlikku pensionifondi investeerimist ja ETFide iseseisvat investeerimist.

Millisele järeldusele ma jõudsin?

Tänu tulumaksutagastusele ning alandatud tulumaksumäärale on mul III sambasse investeerides võimalik saada paremat investeeringutootlust (ROId) kui ETFi investeerides.

Vaata kalkulaatorit ja arvutusi artikli lõpus.

III sammas sisaldab indeksfonde

III sambasse saab investeerida kas pensionikindlustuse või vabatahtlike pensionifondide kaudu. Pensionikindlustus on keerulisem toode, millel on kõrgemad tasud. Investeerimine vabatahtlikesse pensionifondidesse sarnaneb paljuski iseseisvalt fondidesse investeerimisega.

III samba pensionifondide seast võib leida ka mõned passiivsed pensionifondid. Need järgivad investeeringute tegemisel laiapõhjalist börsiindeksit ehk investeerivad mitme erineva riigi aktsiatesse. Nende kulud on väiksemad (alla 1% aastas). See oligi algne põhjus, miks üldse kaalusin III samba kasutamist.

Praegu on Eestis kolm passiivset pensionifondi: TulevasLHV-s ja Swedbankis. Swedbanki passiivne fond investeerib arenenud riikide (nt USA, Saksamaa jt) ettevõtete aktsiatesse. Tähele tuleb panna seda, et Swedbanga passiivne pensionifond on piiratud väljumisega. Tuleva investeerib lisaks arenenud riikidele ka arenevate riikide (nt Hiina) aktsiatesse. LHV-s on peale eelnimetatute ka piiriturgude (nt Kuveit) aktsiad sees.

Igal juhul on investeeringud hajutatud mitme riigi ning mitmesaja/-tuhande ettevõtte aktsiate vahel. See asjaolu laseb turuga rahulikult kaasa sõita ning maailma aktsiaturu kasvust pikaajaliselt tootlust teenida.

III samba pensionifondi sissemaksetelt saab igal aastal tulumaksu tagasi

Sissemaksed III samba (ja ka II samba) pensionifondi lähevad maksusoodustuse alla. Igal aastal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades saab sissemaksetelt 20% investeeritud rahast tagasi. Kohene tootlus!

Seda raha võib kasutada uuesti investeerimiseks. Tulumaksutagastust võib paigutada uuesti III samba sissemakseks või iseseisvalt mujale investeerida.

Mina paigutan suurema osa tulumaksutagastuse summast investeerimiskontole. Endale peab ju esmajärjekorras maksma! Väikse osa sellest summast säästan suuremate tulevikukulude tarbeks.

Igal juhul on investeering kohe plussis.

III samba pensionifondi sissemaksetelt tulumaksu tagastus on piiratud

III sambasse investeerimise puhul on oluline arvestada, et sissemaksete summa, millelt tulumaks tagastatakse on piiratud. Tulumaksu saab tagasi investeerides III sambasse kuni 15% brutosissetulekust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Brutosissetulekuna läheb arvesse muu hulgas palk, vanemahüvitis, palgahoiuselt saadud ja ühisrahastuse portaalides teenitud intressid, üüritulu.

Selleks, et tulumaksu reaalselt tagasi saada, peab loomulikult olema ka aasta jooksul piisavalt suures summas tulumaksu sissetulekutest kinni peetud. Vaid nii tekib deklaratsiooni täites tulumaksu enammaks ja sel juhul on riigil millestki tulumaksu tagastada.

Kui inimese sissetulek on väike ja tal on hulgaliselt teisi maksusoodustusi, millelt samuti tulumaks tagastatakse (koolituskulud, annetused, maksuvaba tulu 500 eurot kuus ning maksuvaba tulu teisest ja kolmandast lapsest), siis tuleb arvutada, kui palju tulumaksu isik maksaks riigile peale deklaratsiooni esitamist. Siis alles saab aru, kas ja kui palju on veel nii-öelda vaba ruumi, et III sambasse investeerida ja sellest ka tulumaks tagasi saada.

Täpsemalt saad maksusoodustuste kasutamisest lugeda sellest postitusest.

Tavaliselt maksustatakse investeeringute müügil vaid saadud kasum ehk müügitulu ja ostuhinna vahe. III samba investeeringu maksustamine on aga erinev. Kui võtad raha sambast välja, maksustatakse tulumaksuga kogu väljavõetav summa. Seega III sambasse ei tasu investeerida summat, millelt tulumaksu tagasi ei saa. See tekitaks tulumaksuga topeltmaksustamise.

III samba pensionifondi investeerida on lihtne

III samba pensionifondidesse investeerida on lihtsam kui ise hakata aktsiatesse läbi fondide või ETFe investeerida.

Esimest korda III samba pensionifondiga lepingu sõlmimine võttis aega vaid mõne minuti. Hiljem sain veebis teise fondiga samuti ülikiiresti liituda.

Kui leping on tehtud, siis on investeerimiseks vaja vaid summa Pensionikeskuse kontole üle kanda. Mõistlik on investeerida sambasse kindla regulaarsusega, näiteks teha sissemakse iga kuu, et investeeringut ajas hajutada. Siis ostad vähem fondiosakuid, kui hind on kõrge, ja rohkem osakuid, kui hind on madalam.

Mugavamaks investeerimiseks on mõistlik pangas püsikorraldusleping sõlmida, et investeerimine automatiseerida.

Veelgi mugavam investeerimisviis on paluda tööandjat, et ta kannaks teatud protsendi sinu palgast III sambasse sinu eest. Siis sissetuleku kasvades suureneb kohe ka III sambasse sissemakse. Tuleb vaid kinni pidada maksimumpiirmäärast 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus, millest eelnevalt kirjutasin. Tööandjale III sambasse sissemaksete tegemine ei ole kohustuslik.

III samba passiivsetel fondidel puuduvad sisenemis- ja väljumistasud.

Igal aastal deklaratsiooni esitades on III sambasse sissemaksed ilusti deklareeritud. Ei ole vaja endal midagi muuta ega täiendada.

Millal saab III sambast raha välja võtta?

Inimesed arvavad, et pensionifondi III sambast ei saa raha enne teatud vanuseni jõudmist välja võtta, nagu see kehtib II samba puhul. Mõni fond võib tõepoolest väljamakseid enne teatud vanust piirata. Üldjuhul sarnaneb vabatahtliku pensionifondi III sammas tavalise investeerimisega. Vabatahtlikku pensionifondi raha kogumisel saab raha osaliselt või täielikult välja võtta, müües fondiosakuid tagasi ükskõik mis vanuses.

Riik on siiski sätestanud vanusepiiri, pärast mida on odavam raha välja võtta. Kui alustada III sambasse investeerimist enne 2021. aastat, siis müües fondiosakuid pärast 55. eluaastat tuleb müügisummast tasuda vaid 10% tulumaksu 20% asemel. Seda tingimusel, et esimesest III samba investeeringust on möödunud 5 aastat. Kui aga oled investeerinud vähem kui 5 aastas, tuleb 20% tulumaksu tasuda.

NB! Jõustunud II samba pensionireform tõstab 2021.aastast vanust, millest alates rakendub soodsam tulumaksumäär. Kui inimene alustab III sambasse kogumist alates 2021. aastast, siis 10%-lise tulumaksuga saab raha kätte vaid pensioniikka jõudes, mitte 55. elusaastast. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest elueast.

Tasub leping sõlmida ja III sambasse esimene sissemakse teha juba 2020. aastal. III samba saab avada ka lapsele!

III samba pensionifondi osakud on päritavad. Seega inimese surma korral investeering kaduma ei lähe. Järglased saavad päritud vara enda pensionikontole üle kanda või rahaks teha.

Veel miinuseid?

Minu jaoks on III samba peamine miinus see, et sellesse investeerimine ja selle maksustamine on eraldi teistest investeeringutest reguleeritud mitme seadusega ja eraldi sätetega. On võimalik, et riik otsustab ka tulevikus pensionisüsteemis muudatusi teha. Üks võimalike muudatuste näide ongi II samba pensionireform, mis puudutas ka III sammast.

Kas III samba pensionifondi raha investeerida on ikka tasuvam kui investeerida ise aktsiatesse läbi sarnase indeksfondi?

Mulle meeldib enda jaoks kõik välja arvutada. Seetõttu võrdlesin III samba vabatahtlikku pensionifondi investeerimist ja indeksfondide iseseisvat ostmist. Aktsia indeksfondidesse saan investeerida ostes ETFe ehk börsil kaubeldavaid fonde.

Arvutasin välja, kui suure summa saaksin kätte, kui investeeriksin 200 eurot kuus 35 aasta jooksul ning 65. eluaastal müüksin kõik osakud korraga maha. Kasutasin mõned eeldused, millest kirjutan allpool. Kui suur oleks III samba ja ETFi investeeringu tootlus?

Kuna arvutused on võimalik teha erinevat moodi, siis võrdlemisel tasub keskenduda investeeringu protsentuaalsele tootlusele. Ehk kui palju minu investeering kasvab võrreldes algselt tehtud sissemaksega?

Sõltumata arvutusloogikast jõudsin sellele järeldusele. Kui ma saan sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi ja kui raha võtan III sambast välja tasudes tulumaksu 10%, siis on III samba investeeringu tootlus võrreldes iseseisvalt indeksfondidesse investeerimisega suurem.

Arvutuste loogika ja eeldused

Võtsin väga lihtsustatud eeldused:
– iga aasta investeering kasvab mõleml juhul 5%.
– III samba pensionifondi aastane kulu on 0,75% (selline kulumäär on LHV-l), ETFi investeerides on kulu 0,2% aastas.
– ETFi ostu- ja müügitasu on 5,8 eurot (sarnane tasu on Lynx välismaaklerit kasutades. Ostu sooritaksin neli korda aastas.

III samba puhul kulutaksin 35 aasta jooksul investeerimisele ligikaudu 67 200 eurot (kannaksin üle umbes 84 000 eurot ja saaksin tulumaksu tagastusena tagasi 1umbes 6 800 eurot). III samba puhul saaksin 65-aastaselt pärast kõikide osakute müüki kätte ligikaudu 167 000 eurot. III samba tootlus oleks 149%.

ETFi investeeriksin 35 aasta jooksul ligikaudu 84 000 eurot (iga-aastane kulu on 480 eurot suurem). 65-aastaselt saaksin kätte 180 000 eurot ehk vaid umbes 13 000 eurot rohkem kui III sambasse investeerides. ETFi tootlus on seega 115%.

III samba tootlus antud eeldustega 34% suurem:

3 samba kalkulaator
Arvutused tingimusel, et tagastatud tulumaksu ei reinvesteeri
3 samba kalkulaatori eeldused
Arvutuste eeldused

Saad ka ise seda kalkulaatorit kasutada ning vaadata, kui suur summa õnnestuks ühe või teise variandiga kokku saada ning kui suur summa jääks pärast tulumaksu tasumist reaalselt kätte.

III pensionisamba fondide loetelu ja nende jooksvate tasude ülevaate leiad Pensionikeskuse lehelt.

Lahtiütlus: olen tulundusühistu Tuleva liige. Alguses kogusin III pensionisambasse raha LHV-s, kuid alates 2019. aastast kogun III pensionisambasse raha Tulevas.


Kui tunned huvi indeksfondidesse investeerimise vastu, siis on mul sel teemal algajatele mõeldud veebikoolitus:

Indeksfondidesse investeerimise alused - veebiseminar Money Smarter Me

3 thoughts on “Kas III sammas ehk vabatahtlik pensionifond on tasuv investeering?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to top