fbpx

Kasvuaktsiad või dividendimaksjad – mida eelistada?

See küsimus võib tekkida igal investeerimisega alustanud inimesel, kui hakatakse aktsiatest kuulma ja veidi aktiivsemalt investeerimise vastu huvi tundma. Mida ja miks valida?

Alustasin kunagi dividendidele fokusseeritud investeerimist ning umbes 2020. aastaks jõudsin arusaamale, et võiks võtta ka kasvuaktsiaid. Miks? Nende aktsiate plusse ja miinuseid kajastan selles artiklis.

Mis on dividendiaktsia?

Sisuliselt, dividendiaktsiaks peetakse igasugust aktsiat, mis maksab välja dividende. Ehk siin pole otseselt oluliine, kui kõrget dividendi ta maksab. Eraldi on olemas kõrge dividenditootlusega dividendiaktsiad.

Dividenditootlus = aktsia hind / dividend ühe aktsia kohta

On olemas ka eraldi mõisted nagu dividendiaristokraat ja dividendi kuningas. 

Dividendiaristokraat on ettevõtte, mis on iga aasta dividende välja maksnud ning neid stabiilselt tõstnud (!) vähemalt 25 aastat järjest. Lisaks on olemas ka dividendi kuningad, ehk ettevõtted, kes on dividene kasvatanud vähemalt 50 aastat järjest.

Ameerikas ja Euroopas on selliseid mõisteid nagu dividendi aristokraat ja dividendi kuningas ehk ettevõtted, kes on dividende maksnud regulaarselt välja ning ka tõstnud viimased 50 aastat rohkem aktuaalsed. On olemas eraldi dividendi kasvu strateegia (dividend growth investing), kus investor keskendub dividendisumma kasvatamisele.

Kuigi kodubörsil dividendi kuningaid ja aristokraadid puuduvad, on meil siiski mitmeid ettevõtteid, kes regulaarselt dividendi välja maksavad.

Mis on kasvuaktsia?

Kasvuaktsia on sellise ettevõtte börsil kaubeldav aktsia, mille oodatav kasv on kiirem kui turu keskmine. Ehk näiteks, kui pikaajaline aktsiaturu keskmine kasv on kuskil 6% või 9% (sõltuvalt mis turgu võtame), siis aktsia, mis kasvab iga aasta 20% on kasvuaktsia. 

Selline kasv eeldab küll ka seda, et ka ettevõtte müügituludest ja kasumist oodatakse kasvu. Kasv võib tulla näiteks sellest, et arendatakse ja müüakse uusi tooteid-teenuseid, laiendatakse enda klientide portfelli või laienetakse erinevatesse riikidesse.

Kuna kasv nõuab ka investeeringuid, siis kasvuettevõtted tavaliselt dividende ei maksa või maksavad väiksemas mahus.

Kasv vs dividend – kas aktsia on alati kas üks või teine?

Ei ole! Ka dividendiaktsia võib näidata kasvu ja ka kasvuaktsia võib maksta välja dividendi. 

Siin on hea meenutada ettevõtte elutsüklit. 

Noorte ettevõtete, ehk iduettevõtete müügitulu on väike ning kasum ja rahavoog negatiivne. 

Seejärel kasvuettevõtetel, kasvab müügitulu ning ettevõte jõuab plussi. 

Millalgi jõuab ettevõte küpsusefaasi, kui müügitulud ja kasum enam nii palju ei kasva. 

Kui ettevõtte ei innovatiseeri enda ärimudelit, siis võib ta lõpuks jõuda kahanemisefaasi, kus ettevõtte müügitulu ja kasum järjest langevad.



 

 

 


Allikas: CFI

Ehk kui me mõtleme ettevõtte kasvule ja dividendiväljamaksmisele, siis võib öelda, et need on 2 eri küsimust, sest ka kasvav ettevõte võib dividende välja maksta. 
Seega mõistlikum oleks eristada ettevõtet ja aktsiat lähtuvalt sellest, kus ta enda elutsüklis asub. Võib rääkida järgmistest aktsiate liikidest:

1. Puhas kasv – kui aktsia ja ettevõtte pole veel kasumlik, aga on on suure kasvuootusega. Need aktsiad on väga riskantsed ning aktsiahind võib nii tugevalt tõusta, kui ka langeda. 
2. Kasumlik kasv – kui nii kasum, kui ka müügitulu kasvavad, dividendimäär on reeglina väike. 
3. Kvaliteetne väärtusettevõte – kõrge kasumlikkus, kasvav dividend, kasv on reeglina väike. Ehk ettevõte on küpsem, rohkem raha älheb dividendidele kui kasvule.
4. Puhas väärtusettevõtte – kasum väheneb, dividend võib olla väga suur, aga võib muutuda ebastabiilseks, kasv vajab innovatsiooni

Dividendiaktsiate plussid ja miinused

Dividendiaktsiate puhul tasub eristada:
– Kas ettevõtte maksab dividende regulaarselt või mitte?
– Kas ettevõtte kasvatab dividende või pigem mitte?
– Kui kõrge on dividendi tootlus?
– Kas ja kui palju ettevõte ise kasvab (sellest sõltub ka dividendi maksmise jätkusuutlikkus)?

  • Regulaarsed dividendimaksjad on pigem stabiilsemad kasumi ja müügituluga. Ehk ka nende aktsiahind võib kõikuda vähem. Seega risk võrreldes nt puhas kasvuettevõttega on ka mõnevõrra väiksem.
  • Dividendi saamine tähendab investori jaoks positiivset rahavoogu. Sa võid ise otsustada, kas kulutad dividendi ära või reinvesteerid. Dividendid võivad pakkuda passiivset sissetulekut, mille arvelt kulusid päriselt katta.
  • Positiivne dividendide rahavoog tähendab seda, et perioodidel, kui aktsiahinnad on languses, võivad just dividendid positiivse tootluse investori jaoks tekitada (juhul kui ettevõte äri on suuteline neid loomulikult maksta). 
  • Näiteks, kui ostame järjepidevalt dividendimaksjat, mis tõstab dividende ning valime kasvavat ettevõtet, siis on võimalik, et tulevikus suureneb ka dividendi tootlus võrreldes esimeste aktsiate soetusmaksumusega.
    Näiteks ostsid aktsiad aastal 2015 10 euro eest, aasta dividend moodustas 0.5 euro ehk dividenditootlus oli 5%. Kui ettevõttel läheb hästi ning ta kasvatab enda tulusid ja kasumit ning 2020 aastal maksab juba dividendina välja 1 euro, siis võrreldes algse soetushinnaga on sinu dividenditootlus juba 10%.

Mis on dividendiaktsiate miinused?

Primaarne asi, millega tuleb arvestad on see, et kui ettevõte maksab välja dividendi, siis see tähendab, et ta on otsustanud seda raha mitte reinvesteerida ettevõtte kasvusse. Sõltuvalt sellest, kui palju ettevõte kasvab, on kasv võrreldes teise kasvuaktsiaga tavaliselt väiksem.
Kui võrdleme näiteks dividendimaksjatele keskendunud fonde tavaliste laiapõhjaliste fondidega, siis dividendimaksjaid sisaldavad fondid on pikaajaliselt väiksema tootlusega, aga suurema dividenditootlusega kui laiapõhjaline fond.

Ehk saab väiksema kasvu siis kui majandusel läheb hästi, aga positiivse rahavoo aegadel, kui majandusel ei lähe hästi ja aktsiahinnad langevad.

Eraisiku poolt saadud dividendid võivad tekitada ka maksukohustuse.

Kasvuaktsiate plussid ja miinused

Kasvuaktsiate puhul ma eristan:
Kas ettevõtte kasum on püsivalt positiivne ja kasvav või negatiivne? Viimane toob kaasa suurema riski.
– Kas kasv on olnud stabiilne või müügitulu ja kasum on väga muutlikud?

Kasvuaktsiate kõige suurem võtmetegur on potentsiaal kiireks kasvuks. Ehk näiteks, kui turu keskmist tootlust pakkuv indeksfond võib pakkuda 6-9% aastas keskmiselt, siis üks kasvuaktsia võib paari aastaga näidatada +100% , +200% või isegi suuremat tootlust.

Aga samamoodi võib väga riskantne kasvuaktsia näidata ka – 80% langust, ehk kasvuaktsiatega kaasneb suurem risk. 

Negatiivsed uudised ja arengud võivad oluliselt mõjutada ja langetada kasvuaktsiahinda.

Miks kasvuaktsiahinnad langevad rohkem?

Näiteks kui ettevõte teenib iga aasta ühe aktsia kohta 1 euro kasumit ning iga aasta suurendab müügitulu ja kasumit 20% võrra, siis investorid eeldavad, et 5 aasta pärast, arvestades iga aastast 20% tõusu moodustaks ettevõte kasum juba 2,07 eurot aktsia kohta. 

Seega kui on oodata sellist kasvu, siis miks peaks investor seda aktsiat müüma näiteks 10 euroga kui aktsiahind juba praegu võib olla juba näiteks 20 eurot. Aktsiahinna ja ühe aktsia kohta kasumi suhet nimetatakse P/E suhtarvuks (price- to earnings ratio) ning kasvuootusega ettevõtetel on see oluliselt suurem kui väärtusaktsiatel.

Kuidas aga käituvad investorid, kui tuleb uudis, et kasvu ei tule või  järgmiste aastate kasv langeb 5% peale? Siis hakkavad investorid aktsiaid müüma madalama hinnaga.

Kuna kasvuaktsiad sisaldavad hinna sees ka seda kasvu ootust, siis nad võivad ka suuremal määral langeda, kui kasvuootus langeb. Suurema võimaliku tootlusega on suurem ka risk.

Mis aktsiad on indeksfondides?

Kui me räägime laiapõhjalistest indeksfondidest, millesse investeerivad näiteks meie pensionifondid, siis sealt leiab erinevaid ettevõtteid, nii kasvavaid ja väiksema dividenditootlusega või üldse dividendideta, kui ka suurema dividenditootlusega väiksema kasvuga ettevõtted.

Kuna indeksfondidel on spetsiifilised nõuded ettevõtte suurusele, siis päris iduettevõtete laadseid ettevõtteid sellistes indeksfondides ei ole. 

Kui me vaatame aktsiad, mis on laiapõhjalistes fondidest suurema osakaaluga, siis nad on kõik väiksema dividenditootlusega kasvuettevõtted: Apple, Microsoft, Amazon, Alphabet (Google), Meta (Facebook). Samuti on nüüd topis ka Tesla, mis dividende ei kanna. Kuidas aktsiate valik ja indekseid koostatakse võid lugeda eraldi selles artiklis.

Kas kasv, dividend või mõlemad?

Kui mina alustasin teadlikumalt investeerimist 2015-2016. aastal, siis see küsimus tekkis ka fondi valimisel. Tol hetkel osutusid valituks dividendimaksjate fondid, mis on suurema dividenditootlusega. Sellel hetkel oli minu enda fookus rahavoo portfelli ehitamisel. 

Investeerimisteekonna alguses, dividendid, mis on päris raha, mis sinu kontole jõuab, on oluliselt motiveerivam, kui lihtsalt ekraani peal olev roheline number.

Hilisematel aastatel nihkus rahavoo fookus üldise kasvule. 

Peale teatud aega oli näha, et üldised fondid, mis ei keskendu vaid dividendimaksjatele, näitasid suuremat kasvu. Kuna minu jaoks tol hetkel polnud tegelikult dividendidega midagi teha ning ma neid niikuinii reinvesteerisin, siis tegin otsuse lisada enda portfelli ka laiemaid fonde (nende tootlus oli tol hetkel suurem, dividendid pea olematud) ning ka üksikud kasumlikud kasvuaktsiad, millega saaks portfelli veelgi kiiremini kasvatada. Selle tulemusena, eriti arvestades 2020. aastal toimunud kasvu, on minu portfell saanud kasvada oluliselt kiiremini kui varem. Aga portfelli tootluse kasvuga kasvasid ka potentsiaalsed riskid ehk võimalik langus.

Kui investori jaoks ei ole hetkel oluline dividendide saamine – näiteks investor on alles oma portfelli kogumise faasis, siis investori jaoks on oluline aktsiakasv tervikuna ning dividendidest tulenev rahavoog on vähem oluline. Sellesama mõtteni jõudsin varasematel aastatel ka mina. 

Esiteks on selle mõtteni viinud olukord, et vaadates üldisi aktsiaindekseid on viimase 10-12 aastane igaaastane kasv olnud 10%+. Samas suure dividendetootlusega aktsiad on sellest kasvust tublisti maha jäänud (kasutasin dividendi aktsiatesse investeerimiseks enamasti fonde ning kohaliku börsi ettevõtteid).

Mis mina tegin aastal 2020 koroonakriisi ajal? 

Ma teadlikult hakkasin suurendama kasvuaktsiate osakaalu ning võtsin portfelli ka eraldi kasvuettevõtteid. Sellega kasvas minu portfelli tootlus, aga ühtlasi kasvasid ka portfelli riskid. 

2022. aastal riskid realiseerusid ning kasvuettevõtted langesid kiiremini, kui väärtusettevõtted ehk väiksema kasvuga ettevõtted. Esiteks, sest ootused kasvule on vähenemas koos aeglustuva majandusega. Teiseks, kui intressimäärad tõusevad, vähenevad ettevõtte kasumid. 

Kui mul oleks raha vaja poole aasta pärast, siis ilmselt ei suudaks ma aktsiariskiga rahulikult magada. Kuna aga investeerin pikaajaliselt, siis aktsiaturu langus pakub sisuliselt soodustust ehk soodsat võimalust varasid osta. 

Olen jõudnud mõned kuud tagasi vähendada kõige riskantsemate kasvuaktsiate osakaalu portfellist ning suurendanud dividendi ehk väärtuskatsiate osakaalu. Lühiajalises perspektiivis võiks see minu portfelli üldist tootlust mõnevõrra parandada. Samas plaanin olla tähelepanelik, et kasvuaktsiate ostuks head ostumomenti maha ei magaks. Saan tulevikus teha järeldusi, et kas minu aktiivne portfelli juhtimine, mis võtab ka rohkem aega, ennast ära tasub või mitte.

Alternatiiv sellele, et koostada endale pikaajaline strateegia (näiteks iga kuu investeerin indeksfondidesse) ning jätkata sellega läbi erinevate majandusolukordade.

Kuidas valida, kas eelistada dividendiaktsiate või kasuvaktsiatestrateegiat?

Esiteks riskitaluvus ning kui pikaks ajaks plaanid investeerida. Mida lühemaks ajaks inimene investeerib, seda vähem riski on ta üldjuhul valmis võtma. Mida pikemaks ajaks investeerib, seda tavaliselt suuremaid riske saab inimene võtta. 

Üksikutesse kasvuaktsiatesse investeerimisel on vajalik ka suurem ajakulu, et jälgida ettevõtte uudiseid ja arenguid. Üks negatiivne uudis, võib ettevõtte kasvu väljavaateid püsivalt ära kärpida. 

Kasvuaktsiatesse investeerimisel peab olema inimesel suurem riskitaluvus. Ehk ta peab olema valmis rahulikult ka suuremaid portfelli miinuseid nägema ning strateegiat jälgides ostudega jätkama. 

Samas dividendimaksjate omamine võib kriisiaegadel pakkuda positiivset tootlust rahavoo pealt.

Seega valik tuleb igaühel endal teka.

Kuna meie kohalik börs omab mingeid dividendimaksjaid, mis kevadel dividende välja makstavad, siis olen koostanud nendest ka lühiülevaate, mida jagan maikuus uudiskirja saajatega. 

Esmaspäeval koolitusel „Passiivne tulu aktsiatelt“ räägin pikemalt dividendimaksjatest ja nende valimisest. Koolituse sisu ja piletid leiad siin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Scroll to top