fbpx

Miks ma investeerin indeksfondidesse ja ETFidesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse?

Inimesed, kes soovivad investeerida väärtpaberitesse, saavad lisaks või alternatiivina üksikute väärtpaberite valimisele investeerida läbi fondi(de). Sellega saab üksikute investeerimisotsuste tegemise ja investeeringute haldamise professionaalile ära delegeerida. Mis kaalutlustel aga fonde üksikutele väärtpaberitele eelistatakse ning mis asi on indeksfond ja börsil kaubeldav fond ehk ETF? Miks mina regulaarselt indeksfondidesse ja börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerin?

Fondi kasutamise plusse on mitu  

Esiteks saab investor kohese hajutatuse. Näiteks fond, mis investeerib aktsiatesse, võib korraga omada kümneid või sadu eri väärtpabereid. Selliselt investeeringuid hajutades on risk väiksem. Näiteks, kui mina alustan investeerimist ja panen kogu oma raha vaid ühte aktsiasse, mille hind homme kolinal 50% kukub, jään kohe poolest rahast ilma. Kui aga fondis nimetatud aktsia moodustab vaid 5% kogu potist ning teiste aktsiate hinnad ei kuku, kannatab minu investeering vaid 2,5% võrra. Praegu on ka fonde, mille sees näiteks leiab sadu eri aktsiat või isegi üle tuhande eri väärtpaberi.  

Läbi fondi on suure hajutatusega ja välisriigi väärtpaberitega investeerimisportfelli loomine ka odavam, kui ise üksikuid väärtpabereid osta. Näiteks, kui sooviksin investeerida kümnesse välismaa aktsiasse, siis pean iga ostu eest tehingutasu maksma. Kui leian fondi, mis mind huvitavaid aktsiaid sisaldab, siis saan teha ühe ostu ja saada kohe kõikide fondis olevate aktsiate omanikuks. 

Fondiga on kergem ja saab kiiremini investeerimist alustada. Fondi valimine võtab vähem aega võrreldes mitmete üksikute väärtpaberite analüüside ja hindamistega. Oluline ajasääst kaasneb ka peale seda, kui esmane valik on tehtud. Fondiga saab rakendada lihtsat osta-ja-hoia või osta-ja-unusta strateegiat.

Fondide miinuste poole pealt tuleb aga arvestada, et fond võtab investoritelt tasusid, et katta oma kulusid. Väärtpaberite tehingutasud, raamatupidamine jne on kõik need kulud, mida fondil on vaja kinni maksta. Tasud võetakse reeglina protsendina fondi paigutatud varadest. Selle protsendi võrra on investeeringu tootlus ehk väärtuse kasv investori jaoks väiksem.  

Mitmed inimesed Eestis investeerivad tegelikult juba regulaarselt fondidesse. Arvatavasti juba ka mitmed blogi lugejad on investeerimisega alustanud läbi II pensionisamba pensionifondide.  

Minu esimene mitteteadlik investeering oli samuti II samba pensionifond. Samas, kui otsustasin teadlikult hakata osa tuludest säästma ja investeerima, siis valisin esimese investeeringuna samuti fondi. Otsustasin selle kasuks just selle pärast, et soovisin alustada investeerimisega kiiresti, ilma pikki ettevõtete ja aktsiate analüüse tegemata. Samuti tahtsin, et esimene investeering oleks kohe hajutatud mitme aktsia vahel, sest teadsin, et aktsiate hinnad võivad kõikuda.

Fondide puhul tasub teada olulisest erinevusest

Sisuliselt eksisteerib kahte tüüpi fonde: aktiivselt juhitud fondid ja passiivselt juhitud fondid ehk indeksfondid.  

Aktiivselt juhitud fondid, nagu nimigi ütleb, tegutsevad aktiivselt investeerimisega ehk võtavad aktiivselt vastu investeerimisotsuseid. Fondivalitseja otsustab, mis väärtpaberitesse raha paigutatakse, mis summas, ja millal täpselt investeering tehakse või maha müüakse. Otsuste tegemisel lähtutakse eelnevalt kirja pandud eesmärkidest ning näiteks võib eesmärgina seada, et investeeritakse vaid teatud regiooni väärtpaberitesse või vaid teatud sektori ettevõtetesse.

Passiivsed investeerimisfondid ehk indeksfondid tegutsevalt sellest erinevalt. Nemad sisuliselt ei tee üksikuid väärtpaberite analüüse ning lähtuvad investeerimisel indeksist. Indeks annab nende jaoks sisuliselt ette väärtpaberite nimekirja koos osakaaludega. Indeksfondi ülesanne on pakkuda investorile selle indeksiga võimalikult sarnast tootlust või indeksitootlust, mis on fondi kulude võrra väiksem. Seda ta võib fond teha näiteks omades kõiki või enamiku samu väärtpabereid, mis on indeksis.

 Indeksi koostaja uuendab indeksit teatud regulaarsusega. Kui üks firma peaks pankroti minema, siis indeksis asendatakse see väärtpaber teise väärtpaberiga. Indeksfond, mis seda indeksit järgib ja indeksis olevaid väärtpabereid omab viib ka enda investeeringuid indeksiga vastavusse.  

Indeksfondide juures räägitakse tihti börsil kaubeldavatest fondidest ehk ETFidest (lühend tuleb ingliskeelsest nimetusest exchange traded fund).  Investoril on võimalik ETFe ise börsilt osta ja müüa sarnaselt aktsiale. Peamiselt saavad Eesti investorid indeksfondidele ligi just läbi börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide ja 3. samba pensionifondide. 

Kas ETF ja indeksfond on sama? Päris sama ei ole, kuid valdav enamus ETFidest ongi indeksfondid ehk fondid, mis passiivselt indeksid järgivad.  Eesti investorid enamasti saavadki indeksfondide osta läbi ETFide.

Aktiivsete ja passiivsete fondide erinevusest arusaamine on oluline kahel põhjusel: kulud ja tootlus. 

Aktiivsetel ja passiivsetel fondidel on erinevad kulud

Aktiivsed fondid peavad tegema investeerimisotsuseid. Otsuste langetamiseks on vajalik teha eelnev analüüs, mis võtab ressursse. Tulenevalt suuremast ressurssikasutusest on aktiivselt juhitud fondi kulud suuremad. Suuremad kulud aga tähendavad investorite jaoks suuremaid tasusid. Aktiivselt juhitud fondid, mis ei kauple börsil, võivad võtta lisaks juhtimistasule ka sisenemis- ja väljumistasud.

Passiivsed fondid ehk indeksfondid saavad investeeringuid hallata väiksemate ressurssidega, järgides juba väljatöötatud indeksit, säästes nii aega aktsiate ja ettevõtete analüüside pealt. See võimaldab neil hoida kulud väiksena ning järelikult on indeksfondide poolt investoritelt võetavad tasud väiksemad. Väiksem tasu tähendab et rohkem raha jääb investorile.

Erinevus on ka tootluses

Statistika (näiteks SPIVA või Morningstar Active/Passive Barometer) ütleb, et enamik aktiivselt juhitud fonde jäävad indeksite tootlusele alla, kui vaatame 5, 10 või veelgi pikemaks ajaks investeerimist. Ehk investeerides indeksfondi kasvaks suure tõenäosusega raha rohkem kui aktiivselt juhitud fondis.  

Kokkuvõttes, kui soov on minimaalse aja kuluga välismaa aktsiatesse investeerimist alustada ning korraga suuremat hajutatust saavutada, siis fondid saavad investorile seda pakkuda. Valides aga börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe, saab seda teha ilma suuri tasusid maksmata ning võib olla ka parema tootlusega. 

Kuidas on võimalik Eestis investeerida indeksfondidesse? 

Globaalsetesse indeksfondidesse saab investeerida läbi III samba passiivsete fondide. Olen sellel teemal kirjutanud eraldi artikli, mida saad lugeda siit

Väikeste summade eest saab meelepäraseid ETFe valida läbi LHV kasvukonto. Tutvuda kasvukontoga saad LHV lehel

Samuti saab ETFe soetada läbi kohaliku panga või odavamate teenustasudega maakleri juures (näiteks mina kasutan Interactive Brokers’i).


Kui tunnet huvi indeksfondide ja ETFidesse investeerimise vastu, siis 16. septembril veebiseminaril “Investeerimise indeksfondidesse käime A ja O läbi, et saaksid esimesi samme hakata astuma. Uuri koolituse kava!

9 thoughts on “Miks ma investeerin indeksfondidesse ja ETFidesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse?

  1. Tere. Tegin endale firma alt IB konto ja peaks nüüd fonde valima aga ei saa ühest teemast aru. ETF-e on võimalik osta erinevatelt börsidelt (Euroopast, USA-st ja vist ka Aasiast) ja erineva valuuta eest (peamiselt euro, dollar). Mille järgi ma pean valima börsi ja mille järgi valuuta? Kas börsi valikust sõltub maksustamine? Dollari korral tuleb ilmselgelt mängu valuutavahetus aga seal peab olema ju mingi muu “konks”, miks ostetakse dollaris kaubeldavaid ETF-e. Ette tänades.

    1. Erinevatel börsidel võib olla erinev kauplemismaht, mis mõjutab likviidsust ja ka spread’i ehk erinevust müügi- ja ostuhinna vahel. Maksustamine sõltub ETFi registreerimise riigist. Tavaliseks praktikaks on valida see börs, kus ETF kaupleb selles valuutas, mis sul kohe olemas on. Siis saab vältida valuuta vahetustasusid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to top