fbpx

Mõned märkmed investeerimiskonverentsilt «Заставь деньги работать» („Pane raha tööle“)

Esinesin laupäeval igaaastasel investeerimiskonverentsil «Заставь деньги работать» („Pane raha tööle“), mida korraldavad Деловые ведомости (Äripäev) ja venekeelne investorite klubi. Konverents ise oli väga sisukas ning sain kuulata ka mitmete teiste esinejate presentatsioone.

Investeerimiskonverentsilt «Заставь деньги работать» Foto: Raul Mee

Valeria Kiisk Redgate Capitalist rääkis, mis toimus sel aastal meie investeerimisturul. Ta näitas graafikut, millest oli selgelt näha, kuidas märtsis tõusis väärtpaberite tehingute arv kolm korda ning samas keskmine tehingu maksumus langes umbes 2000 eurost 800 euroni. Aktiivsus tõusis selgelt erainvestorite seas, institutsionaalsete investorite tehingute arv palju ei muutunud.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov rääkis sellest, kuidas portfelli oleks võinud 10 või 100 korda kasvatada investeerides kiiresti kasvavatesse aktsiatesse nagu Tesla või Amazon. Rõtov jagas ka enda portfelli lugu, kuidas Tesla aktsiaid ostis, kuid müüs liiga vara. Üks tema slaididest oli eriti huvitav: 2017. aastal ennustas ta, et Tesla aktsiahind tõuseb sujuvalt 2500 dollarini (enne split’i) aastaks 2025. Samale slaidile lisas ta tegeliku Tesla hinna, mis juba enne 2020. aastat õhku lendas ning slaidilt lihtsalt ära kadus.

Mina rääkisin ETFidesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerimisest ja sellest, kuidas indeksfondid, mida enamik ETFidest on, lubavad aktsiaturuga kaasa sõita. Indeksfondidesse ja börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerimisel on võimalik kasutada rahulikku „Osta ja hoia“ või „Osta ja unusta“ strateegiat, kuid ka aktiivsemaid strateegiaid. Näiteks soovi korral on võimalik investeerida kindlatesse sektoritesse või teemadesse, näiteks taastuvenergia või tervishoiu innovatsioon. Olemas on ka ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja vastutustundliku ärijuhtimise teemalised fondid. ETFide valik Euroopas järjest täieneb.

Vene investorite klubi kaasasutaja Katarina Holm rääkis pensionist ja sellest, et ei tasu pensionifondist raha välja võtta. Küsimusele „kas tasub II sambast raha välja võtta, et tasuda eluasemelaen varem ära“ oli vastus järgmine: ainult kui selle laenu tõttu ei suuda magada, süüa ega juua, ehk see laen mõjutab nii negatiivselt psühholoogilist tervist, võib see ära tasuda. Muidu on parem pensionifondis olevat raha mitte puudutada ning kasutada võimalust enda investeering mitmekordistada tänu 4%-le, mille riik enda poolt lisaks 2% kohustuslikule kogumispensioni maksele lisab.

Läbi videoühenduse esines konverentsil ka tuntud majandusteadlane ja investor Andrey Movchan. Poole tunni sisse oli väga raske mahutada kogu tema presentatsiooni sellest, mis vigu erainvestorid teevad. Seega keskenduti peamisele, näiteks rääkis ta sellest, et värsked investorid, kes tunnevad, et peavad turul puudunud aega tasa tegema ning teiste investorite tootluseni kiiresti jõuda, võivad hoopis raha kaotada. Kui mingi investeering on juba tõusnud, siis võibki olla juba hilja selle ostmiseks: tulevikus ei pruugi see tootlus juba nii kõrge olla. FOMO (fear of missing out) tõttu võib investor jällegi raha kaotada. Samuti rääkis ta infomürast: igasugused uudised ja teavitused mõjutavad investorite otsuseid ning sellest tuleb teadlik olla. Küsimusele, millist head investeerimisraamatut ta soovitaks, vastas ta, et üht konkreetset head raamatut polegi. Lugeda tuleb alatest makromajandusest kuni psühholoogiani, head on CFA (Chartered Financial Analyst) materjalid.

Koos Igov Rõtovi ja investor Vasily Tsvetkoviga osalesin diskussioonis suurematest vigadest ja kahetsustest. Rõtov ütles, et kahetseb kasutamata võimalusi ja Tesla aktsiate müüki. Samuti oli ta negatiivselt üllatunud, kui arvutas välja, mis tema rahast on saanud pensionikindlustuse tootes. Kellel samuti on mõni pensionikindlustuse toode, tasub kindlasti vaadata, kas ja kui palju raha pensioniks seal kasvab. Koos investori Tsvetkoviga olime ühel meelel, et kaotatud aeg on üks suuremaid kahetsusi, mis meil on: oleks võinud varem alustada regulaarselt investeerimist.

Roman Isakov Admiral Marketsist rääkis maailma trendidest ja kasvavatest sektoritest: kliimasoojenemise tõttu saab suuremat rõhku taastuvenergia sektor, tervishoiu sektor saab suuremat nõudlust vananeva elanikkonna tõttu, jätkuvad tööjõu automatiseerimine ja tehnoloogiline areng (robotid, 5G, droonid, juhivaba transport jms). Kõikides nendes sektorites on võimalik leida huvitavaid aktsiaid või isegi ETFe.

Tartu Ülikooli lektor Mark Kantšukov rääkis Piotroski F-score’st, mida saab kasutada aktsiaanalüüsil. See näitaja koondab mitmed ettevõtte fundamentaalnäitajad üheks numbriks 0-st 9-ni. Mida kõrgem number, seda parem. Samas baseerub see number vaid minevikul ning kui viimases kvartalis olid tulemused eriti head, siis saab see skoor tulla ka oluliselt parem. Näiteks arvutati meie Baltikale selleks skooriks 6. USA aktsiate kohta on seda skooti võimalik vaadata näiteks portaalist www.gurufocus.com, mida ise kasutan.

Kuna pidin enne konverentsi lõppu varem lahkuma, siis mõned esinemised vaatan läbi salvestuse. Esinesid veel Fuad Rasulov, kes rääkis sellest, kuidas Y-generatsioon ehk millennialid väärtpaberite turgu on muutnud, ning Arina Mesropjan rääkis kindlustusest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to top