fbpx

Ülevaade: Swedbank Robur fondid ja regulaarne fondidesse investeerimine

LHV kasvukonto on pikemat aega olnud populaarne võimalus väikeste summadega indeksfondidesse panustamiseks. Hiljuti teatas ka Swedbank, et pakub väikeste summadega investeerimist madalate tasudega Swedbank Robur fondidesse.

Tegin sellest võimalusest analüüsi. Kokkuvõtet leiad artikli lõpus.

Regulaarse investeerimise võimalus

Swedbank pakub regulaarset investeerimist fondidesse. Regulaarseks investeerimiseks tuleb teha regulaarse investeerimise order. Saab valida summa, mida soovid investeerida, sageduse, kui tihti soovid seda summat investeerida (kord kuus, kord nädalas või kord kvartalis) ja esimese investeeringu kuupäeva.

Korraldused täidetakse igal kuul sinu poolt valitud kuupäeval.

Ühte regulaarse investeerimise orderisse saad valida kuni 4 eri fondi ja panna paika proportsioonid, mille järgi summa fondide vahel jaotatakse. Orderis saab soovi korral valida ka seda, mitme protsendi võrra suurendad seda investeeringut igal aastal ning minimaalse konto jäägi. Saab teoreetiliselt sõlmida kohe ka mitu püsikorraldust.

Kui soovid teha ühekordse ülekande, siis tuleb teha ühekordne ostuorder. Õnneks ei pea selles ise märkima osakute arvu ja hinda. Saab lihtsalt kirja panna summa, mille soovid investeerida ja valida üks konkreetne fond.

Investeerida saab sarnaselt juba 1 euroga. LHV mikroinvesteerimisele sarnast lahendust hetkel ei ole, küll aga on olemas sarnasel põhimõttel töötav Rahakoguja, mis ümmardab kaardimaksete summad ülespoole ning vahe hoiusele.

Mugav on ka see, et investeerimisel saab kasutada investeerimiskonto süsteemi, et tulumaksukohustust edasi lükata (nt kui hakkad investeeringud müüma).

Ostu-, müügitehingute ja väärtpaberite hoidmise tasud

Tasud Swedbank Robur fondidesse investeerimine
Ostutehingu tasu tasuta
Müügitehingu tasu tasuta
Väärtpaberikonto kuuhooldustasu tasuta

Ehk Robur fondidesse investeerimisega peaks kaasnema vaid see tasu, mida võtavad fondid ise (jooksvad tasud protsendina aastas).

Fondide valik ja tasud

Swedbank pakub investeerimist fondidesse, mis ei kauple börsil. Robur fondide seas on nii passiivselt kui aktiivselt juhitud fonde. Mõned fondid lihtsalt järgivad teatud indeksit, kuid rakendavad lisaks teatud jätkusuutlikkuse kriteeriume, teiste fondide eesmärk on aga selgelt indeksit ületada.

Fondide valik: 26. veebruari seisuga leiab regulaarse investeerimise orderi alt kolm Swedbanki aktiivselt juhitud fondi ja 12 Swedbank Robur fondi. Viimased investeerivad vaid aktsiatesse. Tulevikus peaks fonde veel lisanduma. Võrreldes LHV kasvukontoga valik seega selgelt väiksem.

On olemas MSCI World ja MSCI Emerging Markets indekseid järgivad fonde. S&P 500 indeksit järgiva fondi alternatiivina on olemas sellele väga sarnane (peaaegu identne) MSCI USA indeksit järgiv fond. Samas globaalne fond, mis järgib MSCI All-Country World indeksit ning hõlmab nii arenenud kui arenevaid riike, on hoopis aktiivse juhtimisega ja suurema jooksva tasuga. Robur fondid (täpsemalt siis Eestis pakutavad fondide osakuklass) dividende välja ei maksa.

Varaklassid: 26. veebruari seisuga pakutavad Robur fondid on vaid aktsiafondid, ei ole võlakirjafonde.

Fondide tasud: Swedbank Robur fondide jooksvad tasud jäävad vahemikku 0,2% kuni 1,26% aastas. Jooksev tasu peaks sisaldama nii juhtimistasu kui ka muid kulusid, ehk olla ETFi kulukude määraga võrreldav. Sisenemis- ja väljumistasud puuduvad.

Swedbank Robur fondid järgivad jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid

Kõik Swedbank Robur fondid järgivad jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid, millest tulenevalt indeksis leiduvaid komponente mõnevõrra kohandatakse.

Kõik Robur fondid näiteks välistavad ettevõtted, mis on tõsiselt ja süstemaatiliselt rikkunud rahvusvahelisi jätkusuutlikkuse norme ja konventsioone, on mingil muul viisil osalenud äritegevuses, mida peetakse jätkusuutlikkuse või ettevõtte juhtimise seisukohast vastuvõetamatuks.

Lisaks välistatakse ettevõtteid, mis toodavad või müüvad relvi, tubakat, marihuaanat, pornograafiat, tegelevad fossiilkütuse tootmise, transpordi või sellest elektri tootmisega (jälgitakse, et see ei ületaks müügitulus enamasti 0% või 5%). Täpsemalt saab lugeda välistuse põhimõtetest siin.

Lisaks võivad Access Edge fondid umbes 10% vahenditest investeerida ettevõtetesse, mille tooted või teenused aitavad täita ÜRO üleilmseid kestliku arengu eesmärke (nt panustavad ringmajandusse). Selliselt võib see protsent koosneda ka väikeettevõtetest, mida võrdlusindeksites pole.

Selle kõige tulemusena hakkab Swedbank Robur fondides olevate aktsiate kooslus mõnevõrra erinema indeksi komponentidest ja fondide tootlused erinema võrdlusindeksi tootlusest. Kuna aga passiivselt juhitud Robur fondid on värskelt asutatud, siis ei ole veel ajaloolist jälge, kui suur see erinevus võib olla.

Swedbank Robur Access Edge Global fondi ja MSCI World indeksi komponentide võrdlus

Otsustasin detailsema analüüsi teha ühe laiapõhjalisema Robur fondi osas, mille nimi on Swedbank Robur Access Edge Global. See fond püüab järgida MSCI World indeksit. Kui võrrelda selle komponente indeksiga, siis saab täheldada järgmisi erinevusi:

Esikümme

Robur fondis esikümnes ei ole praegu otseselt näha Teslat ega Johnson & Johnson aktsiaid, samas leidub MSCI World Index komponent, mille all neid aktsiaid peaks olema.

Aktsiate geograafiline jaotus

Võrreldes indeksiga saab täheldada erinevust USA ja Prantsusmaa aktsiates: nende osakaal Robur fondis on mõnevõrra väiksem kui indeksis.

Aktsiate jaotus sektorite lõikes

Roburi fondi ja MSCI World indeksi koosseis erineb ligi 2pp võrra finantssektori, tarbekaupade, kinnisvara ja tööstuse sektorites.

Esmapilgul pole fondi komponentide erinevus indeksist üldse suur. Samas on selge, et Robur fondi tootlus hakkab olema indeksist mõnevõrra erinev.

Swedbank Robur fondid, tasud ja võrdlusindeksid

Võrdlusindeks näitab indeksit, mille tootlust püüab passiivne fond järgida või aktiivne fond ületada, rakendades lisaks indeksis olevatele komponentidele lisaks nn jätkusuutliku investeerimise põhimõtete filtrit.

Fondid, jooksvad tasud ja võrdlusindeksid 28.02. seisuga:

Fondi nimi Jooksev tasu Võrdlusindeks
Swedbank Robur Access Edge Global 0,3% MSCI World Net  
Swedbank Robur Access Edge USA 0,3% MSCI USA Net
Swedbank Robur Access Edge Europe 0,3% MSCI Europe Net
Swedbank Robur Access Edge Emerging Markets 0,51% MSCI Emerging Markets Net
Swedbank Robur Access Edge Japan 0,22% MSCI Japan  
Swedbank Robur Access Asien (Asia) 0,2% MSCI AC Asia Ex Japan Net  
Swedbank Robur Access Edge Sweden 0,3% OMX Stockholm Benchmark Cap GI  
Swedbank Robur Global Impact 0,71% MSCI All Country World indeks Süsteemse investeerimisstrateegiaga fond, investeerib üleilmselt ettevõtetesse, mis oma toodete, teenuste ja tegevusega aitavad kaasa ÜRO 17 globaalse jätkusuutliku arengu eesmärgi saavutamisel
Swedbank Robur Global High Dividend (dividende välja ei maksa) 1,03% Aktiivselt juhitud fond. Võrdlusindeksina kasutatakse MSCI ACWI indeksit (erinevalt põhiteabe dokumendist on teabelehes toodud võrdlusindeksina hoopis MSCI EM Europe 10/40 Net indeks).
Swedbank Robur Technology 1,25% Aktiivselt juhitud, eesmärk ületada võrdlusindeksi MSCI World IT Sector Capped Indeksi tootlust
Swedbank Robur Medica 1,26% Aktiivselt juhitud, eesmärk ületada võrdlusindeksi MSCI World Health Care 10/40 Net tootlust
Swedbank Robur Fastighet (Real Estate) 1,26% Aktiivselt juhitud, eesmärk ületada võrdlusindeksi 75% MSCI World Real Estate Net, 25% Six Fastigheter Return tootlust

Arvestades, et Swedbank Robur fondide osakute soetamisel ja müügil puudub teenustasu ning väärtpaberite hoismise tasu, peaks alla 1% jooksvate tasudega Swedbanki Robur fondidesse investeerimine olema puhtalt tasude poolest investorile väga soodne variant väikeste summadega indeksfondidesse investeerimiseks.

Lisaks tasudele on aga investori jaoks oluline ka lõplik tootlus. Seda hakkab mõjutama esiteks strateegia (valitud fondid ja nende proportsioonid) ja siis fondide tootluse erinevus indeksitest.

Mis puudutab aga fondide tootlusi, siis kahjuks enamik Robur fondidest või Eestis pakutavad fondiosaku klassid on värskelt asutatud ning puuduvad andmed mineviku tootluse kohta. Seega ei ole praegu teada, kui suureks võib jääda erinevus indeksi tootluse ja fondi tootluse vahel.

Kokkuvõtlikult võib Swedbank Robur fondidesse regulaarse investeerimise kohta välja tuua järgmised plussid ja miinused:

+ saab investeerida regulaarselt väikeste summadega ning investeering ära automatiseerida;
+ fondide valikus on madalate tasudega passiivsed fondid;
+ fondide valikus on populaarseid indekseid nagu MSCI World, MSCI Emerging Markets järgivaid fonde;
+ fondid järgivad jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid;
+ ostu ja müügiga ei kaasne tehingutasusid, puudub väärtpaberite kuuhooldustasu, fondidel ei ole sisenemis- ega väljumistasusid;
+ saab kasutada investeerimiskonto süsteemi.

– mõned Robur fondid on aktiivse juhtimisega ja jooksvate tasudega üle 1% aastas;
– kuna paljud fondid on hiljuti asutatud, puuduvad andmed mineviku tootluse kohta, ei saa hinnata indeksi ja fondi tootluse erinevusi;
– hetkel on Robur fondide valikus vaid piiratud arv aktsiafonde;
– hetkel ei ole valikus võlakirjafonde;
– ei ole võimalust kaardimaksete ümardatud vahed suunata investeerimisele.

Robur fondidega saab tutvuda eesti keeles siin ja inglise keeles siin. Swedbank fondidesse regulaarse investeerimise võimaluse kohta leiab informatsiooni siin.

Kui leiad veel nüansse, mis jäid artiklis mainimata või vajavad täpsustamist, anna kommentaarides teada.

11 thoughts on “Ülevaade: Swedbank Robur fondid ja regulaarne fondidesse investeerimine

    1. Kui vaadata teisi Robur fonde, mille kohta on olemas 5 ja 10 aastane tootlus, siis näeb, et nad on aktiivselt juhitud fondid. Praegu aga lisandusid passiivsed indeksfondid, mille vastu huvi investoritel aina kasvab.
      Iga UCITS fondi kohta on olemas põhiteabe dokument ehk KIID (key investor information document), milles on toodud informatsioon jooksvade tasude kohta. Nad on UCITS fondidel arvutatud samade reeglite alusel. Tavaliselt ETFidel TERi all kajastub sama number.

  1. Tere

    Tänud kokkuvõtte eest!

    Kui vaadata Roburi passiivsete fondide jooksvaid tasusid ning arvestada juurde, et ostu-, müügi- ja hooldustasud puuduvad, siis tundub olevat tegu oluliselt soodsama investeerimisvõimalusega, kui LHV Kasvukonto (kus eksisteerivad nii ostu-, müügi- kui ka haldustasud)?

    1. Kui valida Robur fonde jooksvate tasudega alla 1%, siis tasude poolest peaks olema palju soodsam küll.

      1. Tänud vastuse eest.

        Veel selline küsimus. Vabandust kui see kuskil juba kirjas, aga – kas neid fonde saab osta ainult eraisikuna või saab soetada ka ettevõttena?

        1. Huvitaval kombel ärikliendi alt ma ei leidnud kohta, kus regulaarseks investeerimiseks ja Robur fondi ostuks orderi esitada saab.

        2. Sain teada, et ettevõtte alt on võimalik ka neid fonde soetada. Ettevõtte väärtpaberi konto pidi sealsamas valikusse tulema. Muidu ettevõttele väärtpaberi konto avamine maksab 25 eur.

  2. Tere

    Robur pakub võimalust vormistada osakute soetamiseks püsikorralduse ostuperioodiga kord nädalas või kord kuus.
    Tuginedes infole, et osakute soetamine on teenustasuta, siis milline on Teie seisukohalt parim valik, kas osta osakuid näiteks 25 eur eest iga nädal (4x kuus) või üks kord kuus ja 100 eur eest?

    Tänan!

    1. Teoorias, mida suurem volatiilsus, seda paremat tulemust võib anda tihedam ajas hajutamine. Isiklikult, kui on võimalus hajutada tihedamini, eelistaksin seda.

  3. Mulle isiklikult meeldib lhv kasvukonto väga. Vaatasin tootlust 2,5 aasta tootlus on 290%. Muidugi tuleb arvestada riski ja mul on ainult kõrge riskiga valitud: Eth,btc ja roheline. Samas olen noor ka veel.

    1. Tere, Kaies! Jah, need asjad ei ole üldse nn traditsioonilised aktsiafondid. Ütleks, et on väga kõrge riskiga nišikad asjad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to top