Jekaterina Tint: mida panna tähele BlackRocki tegevjuhi kirjast?

Artikkel ilmus esmalt Äripäevas 03.02 ning on loetav SIIT.

Varsti algav aastaaruannete hooaeg annab võimaluse vaadata neid aruandeid uue pilguga, et lisaks tavapärasele finantsanalüüsile üritada aru saada, kus ettevõtted jätkusuutlikkuse teekonnal asuvad, kirjutab sertifitseeritud kestliku rahanduse analüütik Jekaterina Tint.

Kui üksikaktsia investoritele soovitatakse tarkuste ammendamiseks lugeda Warren Buffeti iga-aastaseid kirju aktsionäridele, siis passiivsetesse fondidesse raha paigutavad investorid võiksid lugeda BlackRocki tegevjuhi Larry Finki kirju. BlackRock on maailma suurim varahaldusettevõtte, mille hallatav varade maht ületab 10 triljonit eurot. Kui investeerid III sambasse läbi Tuleva, siis juhitakse sinu vara just BlackRocki poolt. Selle iSharesi fonde võib leida 2021. aasta lõpu seisuga ka LHV Pensionifond Indeks Plussi ja Luminori fondis Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks.
Erinevalt üksikaktsiatest ei paku fondid sulle osalemist ettevõtete üldkoosolekutel ning fondi lõplik valitseja on just see, kes investoreid esindab. BlackRocki tegevjuhi kirjadest saab seega välja lugeda üldiseid suundi, mis määratlevad, kuidas ettevõtteid valitsetakse, ja trende, mis investori maailma mõjutavad.

Järgmisena mõned olulisemad tähelepanekud Larry Finki 2022. aasta kirjast. Kirja leiad siin.

Aktsionäri kapitalismist sidusrühmade kapitalismile

Larry Fink toob esile, et ettevõte peaks pakkuma väärtust kõikidele sidusrühmadele – lisaks omanikele ka töötajatele, allhankijatele, klientidele, kohalikule kogukonnale ning laiemalt ühiskonnale, kelle huvidega peavad ettevõtted samuti arvestama. Teisisõnu: lühiajalise kasumi maksimeerimise asemel tuleks vaadata ja mõelda pikaajaliselt.

Niinimetatud sidusrühmade kapitalism võib tähendada ettevõtete jaoks suuremaid kulusid või väiksemaid tulusid ehk lühiajaliselt kasumi vähenemist. Ent oma klientide vm huvirühmade ignoreerimine võib tänapäeval, interneti ja sotsiaalmeedia ajastul, maksta kätte skandaaliga ehk veelgi suuremate kahjumitega. Seega potentsiaalselt saame me investorite ja tarbijatena mõjutada ettevõtteid järjest kergemini.

Kuidas saada süsinikuneutraalseks?

Larry Fink täheldab, et üleminek süsinikuneutraalsusele mõjutab igat ettevõtet ja tööstusharu, ning ennustab, et järgmised 1000 ükssarvikut ei tule sotsiaalmeedia ettevõtetest, vaid jätkusuutlikest skaleeritavatest innovatsiooni idufirmadest, kes aitavad vähendada süsinikujälge ning muuta rohelisele energiale üleminekut kõikidele taskukohaseks.

Ühtlasi palub BlackRock kõikidel ettevõtetel luua süsinikuneutraalsusele üleminekuks lühiajalisi ja pikaajalisi plaane.

Kuigi meie Eesti ettevõtted ei kuulu läbi indeksifondide BlackRock portfelli, siis arvestades Euroopa Liidu uusi regulatsioone, ootan põnevusega majandusaasta aruannete hooaega, et vaadata üle, kuidas meie kohalikud börsiettevõtted on kasvuhoonegaaside vähendamise plaanidega alustanud ja milliseid samme möödunud aastal astuti.

See ei vii meid nulli

Minu kui investori jaoks on huvitav Larry Finki sõnum, et ESG ehk jätkusuutlikkuse kriteeriumite alusel kedagi välistades ei saavuta me oma eesmärki.

Jätkusuutliku investeerimise populaarsus on investorite seas hoogsasti kasvanud. Aasta lõpus oli Reutersi andmetel 10% fondide varade mahust maailmas investeeritud ESG-fondidesse. Euroopas on üle 200 börsil kaubeldava fondi, mis mingil moel ESG kriteeriume arvesse võtavad, ning jätkusuutliku investeerimise põhimõtteid rakendavad mitmed finantsasutused ka Eestis.

Olgem ausad: tervikuna on maailma ettevõtted veel väga kaugel sellest, et neid saaks päriselt jätkusuutlikeks nimetada. Jätkusuutliku investeerimise all mõeldakse aga sellist investeerimise viisi, mille käigus võetakse jätkusuutlikkuse poole liikumist arvesse ehk vaadatakse erinevaid ESG kriteeriume. Fondid võivad anda suuremat osakaalu kõrgemate ESG skooridega ettevõtetele ja rakendatakse ka välistusi.

Kuidas täpsemalt fondid jätkusuutlikkust ja ESG faktoreid arvesse võetavad, sõltub konkreetse fondi strateegiast. Näiteks võivad välistatud olla inimestele negatiivse mõjuga ettevõtted (nt tubaka- ja alkoholitootjaid) ja madala ESG skooriga firmad. Või on antud suurem osakaal parema ESG hinnanguga ettevõtete aktsiatele (nn helerohelised fondid). Samuti võivad fondi olla valitud vaid need ettevõtted, mis vähendavad oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kooskõlas Pariisi kokkuleppega (nn tumerohelised fondid) ehk umbes 7% võrra igal aastal.

Investori vaatevinklist on jätkusuutliku investeerimisega võimalik saada turult paremat tootlust, mis selgitab osalt selle populaarsust. Kuid kui eesmärgiks on kiirendada maailma üleminekut jätkusuutlikule elumudelile, siis tegelikult tume- või helerohelisse aktsiafondi raha paigutamine otseselt olukorda ei muuda (erinevalt näiteks rohelistest võlakirjadest).

Sellest, et “halbade ettevõtete” aktsiaid ühelt investorilt teisele müüakse, ei muutu ju tegelikult midagi. Seepärast on BlackRock ametlikult öelnud, et nad ei viljele nafta- ja gaasiettevõtete aktsiate loovutamise poliitikat. Ettevõte on otsustanud toetada oma klientide valikuid neile suuremate õiguste andmisega.

Sõna sekka, kuidas hääletada

Fondidesse investeerides on suurema tähtsusega, kas ja kuidas fondivalitseja ESGga seotud teemadel volikirja alusel meie eest hääletab (proxy voting), sest sellega on võimalik otseselt ettevõtte jätkusuutlikkust puudutavaid otsuseid mõjutada. Toetamaks omanike aktivismi, hakkab BlackRock võimaldama valitud institutsionaalsetel klientidel ja pensionifondidel hääletada selle üle, kuidas ettevõtetes BlackRocki poolt volikirja alusel hääletatakse. Kuigi see uuendus Eesti investoreid praegu otseselt ei puuduta, tekib lootus, et kunagi saame näiteks Tuleva kaudu niisuguses hääletamises osaleda.

BlackRocki suund näitab aga seda, et mittejätkusuutlike praktikatega ettevõtete välistamise asemel on tähtsam aidata ettevõtetel jätkusuutlikkuse teekonnal samme astuda.

Arvestades seda, et paljud meist investeerivad sääste pikaajaliselt kohaliku turul, võiksime ka meie, Eesti investorid ja tarbijad, olla aktiivsemad uurima, kuidas meie kohalikud ettevõtted ning ka Balti börsi ettevõtted ESG teemasid käsitlevad ning mis plaane nad teevad, et jätkusuutlikkust parandada.

Varsti algav aastaaruannete hooaeg annab võimaluse vaadata neid aruandeid uue pilguga, et lisaks tavapärasele finantsanalüüsile üritada aru saada, kus ettevõtted jätkusuutlikkuse teekonnal asuvad ning kas ja mis eesmärke ESG vallas seavad.

Jaga oma arvamust kommentaarides.