Kuidas ja miks investeerin kulda?

Kui investeerimise turud muutuvad volatiilsemaks ehk hinnad kõiguvad tugevamini, hakkavad investorid rohkem mõtlema, kuidas enda portfelli kaitsta ning kulda investeerimine on üks strateegia, mida mõni hakkab kaaluma. 2021. aasta alguses hakkasin ka mina investeerimina kulda. Infoks ette, et ma ei ostnud füüsilist kulda, vaid börsil kaubeldava väärtpaberi, mida kulla hinda jälgib. Kuna küsimus jõudis läbi börsilt kulla ostmise uuesti minuni, otsustasin seda blogi artiklina kirja panna.

Miks ja millal kulda ostsin?

Kulla investeerimiseks panin kirja ostmise idee panin aprillis 2021 kirja järgmiselt: Kuupäev: 2021.04 – ost Instrument: iShares Physical Gold ETC Valuuta: USD, kauplemisvaluuta EUR Strateegia: riskide maandamiseks Ostupõhjus: diversifikatsiooniks (aktsia languse maandamiseks) ja kaitseks inflatsiooni vastu. Kuna kuld pikaajaliselt vara kasvatada ei pruugi, siis võtan sellele väikese osakaalu portfellis. Riskid: peamine risk on hinna kõikumine ja kulla hinna langus Summ/ostutihedus: 4% netoportfellist, rebalanseerin 1 x aastas. Võtan positsiooni 4 kuu jooksul. Vaatan osakaalu üle portfelli suurenemisel. Millal müün? Hoian positsiooni kas kuni investeerimishorisondi lõpuni (ehk kuni raha läheb vaja) või lühiajaliselt, kui minu riskitaluvus suureneb või kui analüüsi järgi muu varaklass peaks suure tõenäosusega kullast paremat tootlust näitama.

Kuld varaklassina: plussid ja miinused

Kuld võib pakkuda positiivset tootlust, kui aktsia hinnad langevad

Kuigi me oleme juba veidi harjunud, et välismaa aktsiate langusega tihti kaasneb kohe ka meie kohalikul börsil hindade langus, siis kuld ja aktsiahinnad ei liigu päris käsikäes. See ei ole alati garanteeritud, kuid on perioode, kus kuld ja aktsiahinnad liikusid ka vastassuunas, näiteks 2000. aastatel (Dot-com mull) või 2008 aastal kulla omamine oleks aktsiaportfelli langust pehmendanud. Konkreetsemalt, kui 2000 aastal oli Dot-Com mulli lõhkumine ning peale seda USA aktsiaturg (S&P500 indeks ehk 500 USA suurimat aktsiat) langes ja võttis umbes 7 aastat, et dollari hinnas sama tipuni jõuda ( umbes 14 aastat, kui eurodes vaatame), siis selle perioodi jooksul sisuliselt kullahind jõudis rohkem kui kahekordistuda.  Ka 2008-2010 aastal kerkis kulla hind uuesti.

Miinus: Kuld ei maksa dividendi ega intressi

Kui me mõtleme aktsiatele ehk ettevõtete, mis reaalselt väärtust loovad ning tooteid-teenuseid müüvad ja sellega investorile kasumit tekitavad, siis kuld seda investori jaoks ei tee. Pigem on kuld olnud väärtuse hoidja: kui turgudel on ebakindlus ning pole veendumust, et aktsiad tõusevad või on oodata pigem langust, võivad investorid kulda hakata ostma ning selle hind võib puhtalt nõudluse suurenemisest hakata kasvama.  Rahavoogu saad kullast vaid siis, kui hakkad seda maha müüma. Ehk kui soovid passiivsest sissetulekust elada (nt pensionil või finantsvabaduse saavutamisel) ning saada rahavoogu ilma investeeringuid maha müümata, siis saab seda teha pigem võlakirjade ja dividendiaktsiatega.

Miinus: Kulla hinda võib ka langeda

Kui me vaatame väga pikaajalist graafikut, siis kulla hind on pikalt tõusnud ning peale 2005. aastat pakkunud head tootlust. Samas tuleb tähelepanu pöörata ka pikkadele perioodidele, mil kullahind liikus külgsuunas või hoopis kukkus. Umbes 20 aastat,perioodil 1980-2000, polnud kulla omamisest vara kasvatamise seisuskohalt väärtust. Ka peale 2010. aastat on kulla hind korra üle 30% langenud, kuigi praeguseks hetkeks on tagasi tõusnud. Kulla hinna ajalugu dollarites:

Kulla hinna ajalugu eurodes:

Kuidas kulda investeerida?

Sisuliselt on kaks võimalust: kas osta füüsilist kulda ja seda hoiustada või osta börsil kaubeldava toote, mis kulla hinda jälgib. Kolmandaks võimaluseks on tegelikult osta fond, mis investeerib kullakaevandajatesse ehk aktsiatesse, mille väärtus on kulla hinnaga tihedalt seotud. Füüsilise kulla koha pealt ütlen kohe ära, et juveeli ja kuldesemete ost ei ole investeering kulda, sest kui üritad oma kasutatud kuldesemeid müüa, avastad, et saad nende eest oluliselt madalamat hinda. Füüsilise kullaplaatide ostu poole pealt soovisin ma vältida ebamugavusi, mis füüsilise kulla ostmisega, kodus hoiustamisega ja müügiga kaasneda võivad. Kuna juba oman IB-s portfelli, siis tundus palju mugavam, kui saaksin enda portfelli diversifitseerimiseks instrumenti kohe samal ekraanil jälgida. Teiselt poolt, börsil kaubeldava kullaga kaasnevad ka teised riskid. Kui meil tõesti peaks tulema suur kliimakriis ja oleme pikaajaliselt ilma energiata (akusid pole, mastid maas või hoopis sõda), ei ole meil ilmselt interneti kontodel kulla (ja ka aktsiate) omamisest palju kasu, samas füüsiline kuld võib tol hetkel väärtuslikum olla.

Mis on börsil kaubeldav kuld?

Tavaliselt börsil kaubeldavad kulla hinda jälgivad väärtpaberid, mille nime sees on lühend ETC (Exchange-traded commodity) või ETN (Exchange-traded note). Päris ETFid nad juriidiliselt ei ole, sest nad pole diversifitseeritud mitmete väärtpaberite vahel, tegemist on konkreetse ühe ettevõtte poolt väljastatud väärtpaberiga, mis vaid ühe tooraine hinda jälgib. Intresse need väärtpaberid ei maksa ning seega tootlus sõltub sellest, mis hinnaga väärtpaberi ostad ja mis hinnaga hiljem müüd. Väärtpaberi hind ei ole sama, mis kulla hind, vaid sõltub sellest, mille ettevõte väärtpaberit valid. Börsil kaubeldavate toodete puhul tuleb vaadata, kas tegemist on kullaga tagatud või tagamata väärtpaberiga ehk kas väärtpaberi väljastaja ostab ja hoiustab ise füüsilist kulda või mitte. Potentsiaalselt eksisteerib risk, et kui see väärtpaberi väljastaja peaks pankroti minema, siis on võimalik raha kaotada. Eriti tagamata ETN-i puhul, mis on sisuliselt võlaväärtpaber.

Kas investeerin kulda või ostan aktsiaid langusel odavamalt?

Ilmselt mõnel teist peale artikli lugemist kerkib see küsimus ning see on kindlasti küsimus, mida endale esitada. Mina ostsin kulda siis, kui väärtpaberihinnad olid veel kasvamas. Kui aga kulda osta ja pikaajaliselt hoida siis, kui aktsiahinnad langevad ehk tekib hea ostumoment, siis võib tagajärjeks tulla see, et portfelli tootlus tuleb väiksem kui raha aktsiatesse investeerides (näiteks aktsiad kasvavad, aga kuld mitte). Kes tahab kuulata-lugeda edasijõudnute jaoks makroanalüüsi kullast viimaste turuliikumiste valguses, siis soovitan videot siin (42 minutist) ja blogi postitust siin (inglise keeles). Minu jaoks oli kulla ostmine pigem meelerahuks ja portfelli üldise diverisiftseerimiseks tehtud samm, kui aktsiate osakaal kasvas portfellis üle 60%. ______________________________________________________________________________________________________________________________ Kui tunned rohkem huvi börsil kaubeldavate toodete ja fondide vastu, siis viin läbi veebiseminari „(Indeks)fondidesse investeerimine“, milles räägin läbi fondide erinevatest investeerimise võimalustest. Veebriseminar on osa ETF kursusest, milles algteadmisest jõuame ka reaalsete sammudeni kas läbi välismaakleri Interactive Brokers või kohaliku maakleri. Kursuse saad läbida mugavalt omas tempos, sest materjalid edastame e-kirjaga ning kohtumised on veebis.