Jagan siin mõningaid märkmeid, mille tegin enda portfellis olevate aktsiate kohta.

Lahtiütleja ka: järgmine analüüs uurib ettevõtete lühiajalist tulevikku, mitte ei hinda ettevõtte pikaajalist tugevust ja potentsiaali. Ehk olen selle analüüsi teinud enda lühiajaliste investeeringute läbimõtlemise jaoks.

Kui oled pikaajaline investor, siis palun võta lihtsalt seda infot arvesse, kuid lühiajalised muutused ei pruugi pikaajalist väljavaadet ja investeerimisteesi mõjutada.

Informatsioon on koostatud vaid informatiivsetel eesmärkidel, tegemist ei ole investeerimissoovitusega!
Informatsioon ei ole mõeldud avalikuks jagamiseks ja seda ei tohi ilma autori eelneva kirjaliku loata mingil moel taasesitada, levitada ega avaldada (tervikuna või osaliselt). Vastutus investeerimistulemuste eest lasub investoril endal.

Merko

Hiljuti olid uudised, et aktsiaid on müünud näiteks Merko suurinvestor Rene Ilves ja Jaak Roosaare. Seega vaatasin Merko aruandeid, et vaadata, mida siis sellest aktsiast lähitulevikus oodata.

Juhtkonna hinnang lähitulevikule

Lühiajalise vaate osas on Merko jaganud ülevaadet esimese kvartali tulemustest ning Merko 2023 Q1 tegevusaruandest võib leida järgmise lõigu:

Korterite uusmüügi tempo on alates 2022. aasta kevadest järsult langenud ja on mitu korda madalam võrreldes varasemaga. Seetõttu on Merko kontsern viimase 12 kuu jooksul alustanud vähem arendusprojekte, mis omakorda tähendab vähem müüdavaid ja valmivaid kortereid järgmisel paaril aastal. Positiivse poole pealt tooks välja, et esimeses kvartalis on nõudlus uute kodude järele mõnevõrra suurenenud.

Kontserni tellijalepingute portfell on hetkel tugev, mis ehitusmahtude mõttes teatud määral tasakaalustab lähema paari aasta jooksul korterituru langusest tingitud mõjusid. Projektijuhtimise äris aga sõltutakse otseselt ehitustellimuste mahust, need omakorda investeerimiskindlusest ja majanduse arengust. Selles osas ei ole väljavaated lähiajal head ning jätkuvalt kiire inflatsioon toob kaasa mitmeid riske ehituslepingute kulude poolel.

Sellest saame välja lugeda, et nõrgemas majanduse olukorras on väiksem nõudlus uute korterite järele. 2022. aastal on korterite müük moodustanud 31% ettevõtte müügitulust, 127 mln eurot.

Teine mõju on ehitustellimused. Selle valdkonna väljakutseks on kasvavad kulud, sest fikseeritud hinnaga lepingute puhul tähendavad kasvavad kulud väiksemat kasumit. 2023. aasta 1. kvartalis oli ärikasumimarginaal ehitusteenusest vaid 1,1%, 2022. aastal 1. kvartalis 0,1%, ehk olukord on parem, aga “mänguruumi” väga pole. Positiivne on see, et tegevusaruande järgi on fikseeritud hinnaga lepingute osakaal mõnevõrra langenud.

Teiste analüütikute arvamused

Tasuta teeb Merko aktsia analüüsi Swedbank. Analüütikud vähendasid 2023-2024. aasta müügitulu ja EBITDA (kasum enne intresse, makse ja kulumit) ootuseid, samas tõstsid 2025. aasta pikaajalist EBITDA ootust.

2023. aasta müügitulu ootust langetati 368,8 mln peale, mis tähendaks võrreldes 2022. aasta müügituluga 10% langust. EBITDA marginaali 2023. aastaks prognoositakse nüüd 6,8% (2022. oli 9,3% ja 38 mln eurot), mis tähendaks umbes 25 mln eurot ning võimaliku langust võrreldes 2022. aastaga 34%. Kui kasum langeb, siis võivad langeda ka dividendid, sest Merko on sõnastanud, et pikaajaliste eesmärkide kohaselt maksab dividendidena välja 50-70% aastakasumist.

Lõppkokkuvõtteks, nõrgenenud majandus väljendub ilmselt väiksemas müügitulus ja kasumis järgmise paari aasta jooksul. Selle pärast öeldaksegi, et ehitussektori ettevõtte aktsiad on tsüklilised: majandusetsükkel omab nendele mõju. Ma arvan, et aktsiahind võib tulevikus negatiivselt reageerida langeva kasumi uudistele (kui aktsionärid aruanded loevad). Pikaajalised investorid peaksid arvestama, et lühiajaliselt võib esineda ka turbulentsi. Kui aga majanduslangus möödub ja mahud uuesti kasvavad, paranevad ka müügitulemused ja kasumiootused ning see peegeldub ka aktsiahinnas.

P.S. olen pikaajaline Merko investor, kuid otsustasin mõnevõrra positsiooni vähendada.
Uuendatud 15.06.

Šiaulių bankas (SAB1L)

Enda portfellis omasin korraks ka seda aktsiat. Kuu aega tagasi presenteerisid nad enda 1. kvartali tulemusi.

Mis jäi mulle enim kõlama on juhtkonna hinnang, et järgmistes kvartalites võib nende neto intressitulu stabiliseeruda ehk ei pruugi enam nii suurt kasvu tulla. Minu hinnangul hakkas see juba praegu omakorda aktsiahinda vähendama: veebruaris saavutati lagi, peale seda on trend olnud allapoole.

Minu hinnangul võivad ka Euribori languse uudised, kui need kunagi tulevad, tulevikus mõjuda ettevõttele pigem negatiivselt (teenitakse väiksemat intressi laenude pealt). Majanduslanguse puhul võib kasvada ka halvaks minevate laenude osakaal, mis seni ei ole võrreldes 2022. aastaga kasvu näidanud.

Ehk lühiajaliselt ei ole ma praegu positiivselt meelestatud. See jällegi ei ütle midagi panga pikaajalise tuleviku kohta.

Šiauliu panga puhul esineb selline huvitav olukord, et vaadates valuatsiooni suhtarve (P/E, P/B) on need võrreldes minevikuga madalamad ning mitmete analüütikute arvamuse järgi on aktsia pigem allahinnatud. Eksisteerib lausa strateegia, mille järgi investor investeerib allahinnatud aktsiatesse (seda teevad ka professionaalsed investorid). Minu jaoks on aga küsimus, mis saab selleks triggeriks, miks selle aktsiahinna peaks järsku kasvama panema ja investorite seas suuremat huvi tekitama. Mis oleks see hea ja perspektiivikas sõnum või uudis? Mida te arvate?

P.S. olin lühiaajaline Šiauliu investor

Jaga kommentaarides, kas sina omad neid aktsiad? Või tekitavad nad sinus huvi, et kui hinnad on veelgi soodsamat, siis soovid neid juurde osta?

Kui soovid ettevõtete numbritest paremini aru saada, siis tutvu ka minu aktsiaanalüüsi lühiseminariga.