Kuidas alustasime abikaasaga koos investeerimist

Et kindlustada oma finantstulevik vanaduseks, kus enam ei jaksa aktiivselt raha teenida, tuleb raha panna kasvama enne. Olen näinud mitu korda, kuidas suhtes või abielus olev inimene alustab investeerimist iseseisvalt enne, kui (üldse) partneri/abikaasa protsessi kaasab. Otsustasin seekord kirjutada, kuidas jõudsime perega koos investeerimiseni. See järgnes ajaviitega peale seda, kui olen ise investeerima hakanud.

Kaua kõik aega võttis?

Väärtpaberitesse investeerimisega hakkasin pihta 2010. aasta lõpust. Ostud tegin umbes kord kvartalis, kui sai piisavalt raha kogutud (alguses küll olid ostud ikka nii väiksed, et tehingutasud ületasid 1%). Ühisrahastuse avastasin tänu kohalikule investeerimiskogukonnale 2015. a. lõpus. Meie ühised pereinvesteeringud tulid alles aastal 2017 peale pikka ettevalmistust.

Kuidas jõudsime ühise eesmärgini?

Kui 2015. aastal hakkasin regulaarselt lugema investeerimise teemalisi blogisid ja muid materjale, sain suuremat innustust võtta investeerimise teema tõsisemalt ette. Peale mitmete materjalide läbilugemist, ühisrahastusse investeerimisega alustamist ja Exceli korda tegemist hakkasin ka abikaasale investeeringutest aktiivselt rääkima. Alguses lihtsalt ideena, et kuidas säästmine ja investeerimine paneb raha kasvama, et pürgides finantsvabaduse poole on täitsa reaalne, et ei teeni raha ainult töö tegemisest, vaid ka su raha teenib sulle raha. Peale seda tekkis arusaam, et kui me koos säästmise ja investeerimise eesmärgi ette võtaks, siis saaksime palju kiiremini raha kokku ja kasvama panna ning ka finantsvabaduse saavutada.

Siis, kui need mõtted avaldasin, oli olukord koos raha investeerimisest kaugel. Kuigi hakkasime koos elama aastal 2010 ning varsti peale seda sündis ühine rahapott, millesse ühiselt panustasime ja mille arvelt ühiseid kulusid katsime, siis ikkagi hoolitses igaüks oma rahaasjade eest ise. Vahepealne abiellumine olukorda ei muutnud. Ühist rahavaru mustadeks päevades tol hetkel polnud, säästud olid eraldi.

Alles peale seda, kui seda ideed abikaasale tutvustasin, ning tema omakorda võttis aega, et teemaga tutvuda, otsustasime, et alustame koos säästmist ja investeerimist, et tulevikus ka pere kulusid investeeringutest tuleva rahavooga katta. Sellisena sai sõnastatud ka meie ühine investeerimise eesmärk. Peale seda läks veel mõned nädalad, et leppida kokku, mis on see summa, mida igaüks on valmis ja suuteline iga kuu enda tulust panustama investeerimisraha kogumiseks mõeldud kontole.

Mida esimese asjana tegime?

Siis vaatasime uue pilguga meie pere eelarve peale ja saime kiiresti aru, et enne mingisugust koos investeerimise alustamist ja riskide võtmist võiks tekitada ühist säästupuhvrit, mis turvapadjana oleks kriisi puhul kergelt kättesaadav. Seega alguses võtsime aja, et luua nn Rainy Day -fond, mis vajadusel mitmeid kuid kulusid ära kataks. Seda aega kulutasime ka sellele, et aru saada, kuidas ja kuhu investeerima hakkame. Üritasime siis regulaarselt „kokku saada“, et jagada üksteisega järeldusi vahepeal läbiloetust, arutada kerkivaid küsimusi ning koos investeerimisplaani paika panna.

Kuidas valisime, millesse investeerime?

Esimese asjana sai kohe selgeks, et riskitaluvus on meil erinev. Kui abikaasale selgitasin, kuidas läbi erinevate platvormide ühisrahastusse investeerin, ning seda, et laenuvõtja või laenukontori pankroti puhul ma ei pruugi raha täiel määral tagasi saada, siis selgus, et tema ei olnud valmis sellist riski võtma.

Mitu nädalat arutasime investeeringute riskide üle, analüüsisime erinevaid varaklasse ja ka nende ajaloolist käitumist, nt palju nende väärtus 2008. aasta kriisi ajal kukkus. Seda, kui palju saaksime riski võtta, aitas täpsustada ajalise investeerimishorisondi sõnastamine ehk kui pikaks ajaks üldse investeerime.

Leppisime kokku, et 2037. aastaks võiks meie eesmärk täidetuks saada, et viiekümnendates eluaastates elu vabamalt võtta. Kuna selle ajani on veel tükk maad, siis saame endale veel lubada suuremat riski ning panime kirja, et oleme valmis üle elama ajutise 40-60% languse. Aktsiaturg sobiks meile kõige paremini. Polnud pikki diskussioone vaja, et otsustada, et me parema meelega analüüsiks numbreid, kui tegeleks kinnisvaraga.

Aktsiad või fondid?

Järgmisena asusime aktsiaturgu lähemalt vaatlema. Kiiresti saime selgeks, et kumbki polnud tol hetkel valmis esimest ühist investeerimisraha panustama üksikule aktsiale.

Soovisime tegeleda investeerimisega võimalikult passiivselt. Vaatame regulaarselt numbrid küll üle, kuid siis ei olnud meil aega igapäevaselt tegeleda aktsiate analüüsiga ning ka nädalavahetustel jäi vaba aega varsti vähemaks seoses perelisa tulekuga. Olukorda, kus näiteks pika puhkuse jooksul mõne ettevõtte aktsia ettenägematul põhjusel kivina kukub ja me ei jõua reageerida, tahtsime vältida. Seega järeldasime, et üksikaktsiad hetkel meile ei sobi, sobivad fondid.

Aktiivselt juhitud aktsiafondide tootlused tundusid tagasihoidlikud ning sisaldasid ka väljumistasu, seega hakkasime vaatama börsil kaubeldavaid fonde (ETFe), mis indeksit jälgisid.

Mis oli esimene ost ja esimene õppetund?

Tollal sai investor veel osta USAs asutatud ETFe, mida hakkasimegi vaatama. Nende valik samas tegi silma kirjuks, kuid õnneks aitas seda valikut kitsendada otsus keskenduda rahavoole ehk dividendidele. Soov on näha oma silmaga ja kogeda pangakontol, et meie investeeringud perekonna tulusid kasvatavad ning saaksime vajadusel seda tulu ka varem kasutama hakata.

Vähemalt kümmekond erinevat fondi jõudsid lõpuks analüüsi faili ning nende poolt kasutatud indeksitest ja muude detailide erinevusest aru saamine võttis oma aja. Valisime fondi, mis tol hetkel vaadatud kriteeriumite poolest tundus kõige sobilikum: kõrge dividendi tootlusega, suure netovaraga ja madala kulumääraga Vanguard High Dividend Yield ETF Fund‎ (VYM).

Otsustasime esimese investeeringu ära teha kohalikus pangas. Kuna tollal kogusime investeerimiseks raha Swedbankis ning platvormi valikule väga palju rõhku ei pannud, siis esimese ETFi ostu tegimegi seal. Alles esimeste dividendide saamisel saime aru, et maksustamise aspektist ei olnud tegemist parima valikuga: 30% tulumaks oli USAs dividendidelt kinni peetud ning maksulepingust tuleneva 15% määra rakendada ei õnnestunud.

Peale erinevate võimalike platvormide analüüsi otsustasime lõpuks välismaakleri Lynx kasuks, kuna arvestades summasid oli see meie jaoks kõige odavam. Sinna tegime varsti ka konto.

Kokkuvõtteks

Tänaseks päevaks on mitmed faktid juba muutunud: ETFid, kuhu investeerimine, välismaakleri konto, läbi mille investeerime, muutunud on isegi tarkvara, millega portfelli jälgime. Elu on sisse viinud korrektiivid ka meie algsele tegevusplaanile.  Säilinud on aga see alus ja vundament, mis aitab siiamaani otsuseid teha: ühine eesmärk, selge ootus ja kirja pandud riskitaluvus. Sellele lisaks aitab õiget kurssi hoida regulaarne suhtlus ja see, et kõik meie analüüsid ja otsused saavad ka kirja pandud.

Sõltumata sellest, et palju on muutunud, oleme ikka indeksfondide investeerimise juures püsinud ning nendest on saanud meie pereportfelli üks nurgakividest.

Kui ka sina tunned huvi indeksfondide ja ETFidesse investeerimise vastu, siis “Fondidesse investeerimise pakett algajale“ kus käime A ja O läbi, et saaksid esimesi samme hakata astuma on just sulle.