II samba pensionifondides pikaajalise raha kogumise plussid ja miinused

Tänu pensionireformile on II pensionisamba teema olnud tugevalt esil. Varasemalt „kohustuslik kogumispension“ on sellest aastast sisuliselt muutunud vabatahtlikuks. Arvestades seda, kuidas toimib II sammas ning mis on tema nn plussid, tegin otsuse II sambasse jääda. Mis on aga üldiselt II sambasse raha kogumise plussid ja miinused investori vaatenurgast?

II samba plussid

Automaatne raha investeerimine. Pikaajaliselt pensioniks kogumiseks ei piisa lihtsalt raha säästmisest, kuna mitteinvesteeritud raha väärtuse sööb ära inflatsioon – aastate pärast saame sama raha eest osta vähem kui praegu. Kui raha investeerida, on võimalik selle väärtust kasvatada – kui investeeringu väärtus kasvab kiiremini kui inflatsioon, siis saame ka rikkamaks. II sambaga liitunud inimeste brutopalgast läheb 2% automaatselt investeerimisele. Ise ei pea ostutehinguid tegema, raha eest ostetakse pensionifondi osakuid automaatselt. Tehingutasusid ei kaasne, sisenemistasusid ka mitte.

Riik suurendab II samba sissemakseid 200% võrra. Meie 2%-le brutopalgast maksab riik enda poolt juurde 4% brutopalgast (1.07.2020 kuni 31.08.2021 on 4% ajutiselt peatatud ning kuuluvad hiljem kompenseerimisele). See summa kantakse II sambasse meie palgast arvutatud sotsiaalmaksu arvelt. Ehk üldjuhul on II samba investeeringu tootlus koheselt +200% (= 4%/2%). Näiteks, kui 1000-eurosest brutosummast läheb II sambasse 20 eurot, siis tänu riigile on meie lõplik investeering 60 eurot ehk kolm korda suurem. Isiklikult ei tea ühtegi head investeerimise võimalust, millega kaasneks kohene +200% tootlus.

II samba investeering kuulub konkreetsele inimesele. Kui riiklikud pensionid makstakse ühisest potist, siis see raha, mida inimene kogub II pensionisambas, kuulub konkreetselt temale. Mis on olnud II samba sissemaksed ja kui palju on sinna raha juba kogunenud, on võimalik jälgida kas Pensionikeskusesse sisse logides või enda pangas (kui tehtud vastav volitus).

II samba investeering on päritav. Kuna tegemist on konkreetse inimese nimel tehtud investeeringuga, siis on see ka päritav. Ehk kui inimene sureb ning tal on jäänud raha II samba pensionifondis, läheb  see üle pärija(te)le. Nad võivad fondiosakud enda pensionikontole kanda (enda II samba investeeringut suurendada) või rahana välja võtta (tasudes tulumaksu).

II sambas on piisavalt suur valik investeerimisvõimalusi. Meil kokku üle 20 eri pensionifondi, kuhu on võimalik raha suunata. Miks on fonde nii palju? Esiteks on meil mitu fondipakkujat (pangad ja üks ühistu). Teiseks pakutakse erineva riski ja võimaliku tootlusega fonde. Seega sõltuvalt sellest, kui suurt või väikest riski on inimene valmis investeerides võtma, usun, et ta leiab sellele vastava fondi.

Fondidel puuduvad sisenemistasud ehk sissemaksetelt mingit protsenti ei võeta. Pensionile jäädes fondist raha väljavõtmisel ei tohi fondid võtta väljumistasu. On olemas ka madalate juhtimistasudega indeksfondid (nendest olen täpsemalt kirjutanud selles artiklis). Fondi valikut saab elu jooksul muuta ning samuti on võimalik raha osaliselt või täielikult suunata kolm korda aastas teise fondi. Kui kellelegi pensionifondid mingil põhjusel ei sobi ja ta saab ise investeerides parema tulemuse (ehk ideaalis saab suurema tootluse väiksema riskiga), siis 1. septembrist 2021 saab 2%+4% II samba raha ise investeerida läbi pensioni investeerimiskonto. Valik on seega 2021. aastast veelgi laiem.

II sambast raha väljavõtmine on paindlik. Tänu pensionireformile on II sambast raha kätte saamine muutunud paindlikumaks. Raha saab välja võtta ühekordse summana või saada seda läbi regulaarsete maksete eluaegselt või kuni valitud tähtajani.

Pensionil saan raha kätte soodsama tulumaksumääraga. Kuna tegemist on pensioni jaoks raha kogumisega, siis riik soodustab raha kasutamist pensionil. Tulumaksuvabalt saan raha välja võtta, kui: 1) sõlmin lepingu kindlustusseltsiga ja hakkan saama eluaegset pensionit või 2) sõlmin lepingu ning hakkan saama pensionit regulaarsete maksetena kuni oodatava elueani. Kui sõlmin pensionifondiga lepingu, et regulaarsed maksed tehakse oodatavast elueast lühema aja jooksul või võtan raha välja ühekordse summana kui pensionieani jäänud vähem kui 5 aastat, maksan riigile vaid 10%. Kui pensionieani on jäänud rohkem kui 5 aastat, tuleb raha korraga välja võttes tasuda 20% tulumaksu (peale seda saab ühe korra veel II sambaga liituda 10 aasta pärast).

II samba miinused

Poliitiline risk. II samba pensionifondid, investeeringute maksustamine ja kogumine on reguleeritud erinevate seadustega. Riigil on võimalik seadusi ka tulevikus muuta, mis võib II samba kasutamist muuta vähem (või rohkem) mugavamaks ja investorite jaoks soodsamaks või vähem soodsamaks. Tahan loota, et riik hoolitseb enda kodanikest ning ei tee ebasoodsaid otsuseid, samas välistada seda täielikult ei saa. Praegu pole ebasoodsaid muudatusi küll oodata. Soodsam tulumaksumäär rakendub vaid pensionile mineku ajal.

Riigipoolne 4% lisamine vähendab mõnevõrra õiguseid riiklikule penisonile. Riiklik pension ehk I sammas koosneb mitmest osast (täpsemalt saad vaadata Sotsiaalkindlustusameti lehel), sh teatud osa sõltub kindustusosaku suurusest. Nimetatud osak arvutatakse sotsiaalmaksu summast, mis läheb riiklikusse pensionikindlustusse. II sambasse riik lisab 4% sotsiaalmaksu arvelt. Seega on II sambaga liitunutel kindlustusosaku arvutuses kasutatav summa mõnevõrra väiksem.

Kas hakkame saama suuremat pensionit I sambast, kui loobume II sambast? Sellele on praegu raske kindlat vastust anda. Põhjus on siin lihtne: riiklik pension makstakse jooksvalt riigi tuludest (maksudest). Riikliku pensioni summa hakkab tulevikus sõltuma sellest, mis on riigi poolt kehtestanud pensionibaasosaks ja mis on aastahinne, millega kindlustusosakud hiljem korrutatakse. Ehk kindlustusosakud, mis praegu kogunevad, ei garanteeri sulle konkreetset summat tulevikus. II samba puhul aga räägime konkreetsest sinu nimele kogutavast summast, mis veel tänu investeerimisele kasvab.

Arvestada aga tuleb sellega, et I sammas on solidaarsem kui II sammas – st kui oled suurema palgaga, siis I samba puhul panustad üldisesse potti protsentuaalselt rohkem kui tagasi saad. II sammas on seotud sinu teenimisvõimega – mida rohkem teenid, seda rohkem investeerid II sambasse, seda suurema summa pensionil saad.

2%+4% on tegelikult väike investeering. II sambasse saab investeerida vaid 6% meie bruto- (mitte neto-) palgast. Vabatahtlikke sissemakseid II sambasse teha ei saa. Kuna pensioni jaoks on soovitatav investeerida 15-20% enda sissetulekust, siis ülejäänud osa tuleb investeerida iseseisvalt, näiteks läbi III samba (kirjutasin sellest võimalusest siin). Kuigi II sambasse suunduvad sissemaksed on üsna väiksed, on see parem kui mitte midagi: mitmete inimeste jaoks on II sambasse kogunenud raha peamine investeering, millega nad saavad arvestada lisaks riiklikule pensionile.

Soovitud tulemuse saavutamiseks on oluline, et on valitud õige fond. II sambas on 2021. aasta alguses 24 eri pensionifondi. Nende seas on oluline valida õige fond, arvestades perioodi, milleks raha investeeritakse, ning mille tootlus oleks soovitud riski tasemel võimalikult suur. Õnneks on Pensionikeskuse lehe abiga seda informatsiooni kätte saada kerge (vt Pensionikeskuse statistikalehte).

Informatsioon II ja I samba kohta, mida soovitan ka blogi lugejatele:

• Informatsioon pensionisüsteemist, fondide statistika jms: https://www.pensionikeskus.ee/
• II samba reformist: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kogumispensioni-teise-samba-umberkorraldused
• Kogumispensionide seadus
• Riikliku pensioni arvutusest: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-suuruse-arvutamine
• Veel pensioni suurusest: https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/pensioni-suurus  
• Kui pensionini on jäänud vähe, siis kindlasti kasuta isikustatud pensionikalkulaatorit, et vaadata, milline pensionisumma võib sind oodata: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/toetused_ja_sotsiaalabi_1/pensionikalkulaator
• Statistika keskmise riikliku pensioni suuruse kohta: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=SK153