2025. aasta kokkuvõte

Kuigi 2024. aasta kokkuvõte jäi lõpuks avaldamata, otsustasin 2025. aastal selle vea parandada. Investeerimise tegevused ei ole kuskil ära kadunud. Reaalsus on lihtsalt see, et kõikide ettevõetud projektide kõrval ei jää nii palju aega blogi panustamiseks.

2025. aastal olen aktiivsemalt kirjutanud Linkedinis ettevõtjate ja investorite finantsteemadel, avaldanud artikleid Target Smart raamatupidamisbüroo blogis. Ajakirjas „Raamatupidamise Praktik“ ilmus minust ka persoonilugu, milles rääkisin enda igapäevastest tegevustest. Suurettevõttes finantstoimetuste kõrval jõudsin teha mitmeid arendavaid ja väljakutsuvaid projekte, alustades ühe suurettevõtte rahavoo prognoosimudelite loomisest lõpetades krüpto ICO raamatupidamiseni. Ettevõtluskõrgkoolis Mainor sai jagatud mitmete lendudega teadmisi eraisiku finantsplaneerimisest, investeerimisest ja ETFidest; koostöös BDAga sai rahatarkust jagada ka noortega. Seega tööalaselt väga tihe aasta väga suure töötundide arvuga.

Investeerimiseportfell tegi ka usinalt tööd.

Pereportfelli eesmärgid said paika juba ammu.

Excelis on välja arvutatud portfelli 15 aasta plaan koos iga-aastaste sissemaksete, tootluseelduste ja portfelli väärtuse iga-aastaste sammudega. Aasta alguses sisestame tegelikud portfelli seisud 31.12 seisuga ning joondub järgmise aasta portfelli prognoos, mille võtame plaaniks.

Portfelli kasvatamise reeglid on tegelikult väga lihtsad:

• Portfelli kasvuks tuleb regulaarselt igakuiselt raha sisse panna. Kui tootlus võib sõltuda strateegiast ja majandusest, siis portfelli regulaarsed sissemaksed on kohustuslik osa, mis alla 1m portfelli aitavad portfellil kiiresti kasvada. See tähendab eelkõige, et eraisikuna tuleb fookuses hoida säästmismäära kasvatamist ja sissetulekute kasvu. Mida kõrgem on investeeritav protsent sissetulekust, seda kiiremini jõuab finantsvabaduseni. Näiteks investeerides 50% sissetulekust 7% tootlusega jõuab finantsvabaduseni umbes 17 aasta jooksul. Enda olukorda saab läbi mängida näiteks kalkulaatoriga siin.
  
• Investeerimisega ei tohi raha kaotada. Riskijuhtimine peab olema selgelt paigas, et ühegi investeeringu kaotus või langus suurt osa portfellist ei sööks. Ehk paigas peab olema see, mis % portfellist investeerida ühte instrumenti ning kas ja kuidas hajutada varaklasside, regioonide vahel ning hajutada ajas.
  
• Pikaajaline portfelli keskmine tootlus peab olema positiivne. Üksiku aasta tootlus võibki maailma sündmustest tulenevalt tulla negatiivne. Oluline on pikaajaliselt osta odavamalt ja müüd kallimalt või pikaajaliselt hoida kasvavat vara.
  

Eelmisel aastal näitab portfelli tööriist annualiseeritud tootluseks (IRR) 7,15%. Nimetatud tootlus tuli vara hindade kasvust ning ka rahavoost. 2025. aasta lõpuks jagunes portfelli umbes võrdselt aktsiate, sh aktsiafondide,  võlakirjad ja muu varade vahel (kinnisvara, kuld, krüpto, raha).

USA majanduses on poliitilisest määramatusest ja otsustest tulnud palju arvamusi võimalikust majanduslangusest. USA aktsiaturu valuatsioonid on eri näitajate järgi püsinud kõrged. Seega 2025. aastal ei ole turukapitalisatsiooniga kaalutatud globaalseid indeksfonde peale III samba oma ostnud. Erandina kasutasin samas märtsikuu langust, et lisada portfelli üksikud USA IT sektori positsioonid MSFT ja GOOGL ning ka MSCI World Quality Factor ETFi.

Eelmisel aastal vaatasin ka Aasia ja Euroopa ETFide poole. Kuna Euroopa riigid on pigem majanduse taastamisfaasis ning Euroopa turu valuatsioon on võrreldes USA-ga väiksem, siis lisasin portfelli Euroopa ETFi momentum faktoriga. Ka Aasia valuatsiooni tase on Euroopa omaga sarnane olnud ehk USA tasemest madalam. Tegemist on taktikaliste ehk MITTE “osta ja unusta” positsioonidega!

Kuna 2025. aastal oli palju ebakindlust, mis ikka maailma ja USA majandusega toimub, siis kasutasin võimalusi lisada portfelli kohaliku turu ja Euroopa võlakirju. Seepärast on nende osakaal aasta lõpus ~30% portfellist.

Mis ei ole portfellis toiminud?

• Oleks tahtnud märtsis-aprillis julgem olla, et aktsiainvesteeringuid kasvatada. Samas oli palju määramatust tollitariifide mõju osas, sh kas see viib suurema majanduslanguseni. Riskikartlikuma investorina kasvatasin aktsiate osakaalu vähe.
• Baltic Horizoni oleks pidanud ära müüma varem. Portfellis paistab kokku -72%. Õnneks jällegi üksikpositsioon jäi alla 2.5% ning suurt mõju portfellile ei omanud. Kinnitasin jällegi enda jaoks, et 1) üksikpositsioon ei tohi kunagi kasvada üle 3-5%; 2) üksikpositsioonina peavad portfellis olema tugeva juhtimisega ettevõtted, kui ei plaani neid regulaarselt jälgida.
• Väike raha sai välja viidud Bitcoinist ja panustatud krüpto altcoinidesse, mis ennast ei ole ära tasunud (veel?). Summa jällegi ebaoluline.
• 2024. aastal USA intressimäärade langusootuses olen võtnud USA võlakirjade ETFi. Arvestades suurt muret USA võlakoormuse üle, ei ole see investeering ennast ära tasunud ning loobun sellest.

Ja sellega saab investeerimisteemadele joone alla tõmmata.

Eesmärk on, et investeeringud töötaksid minu kasuks, mitte mina töötaksin nende kasuks. Ehk panustan portfellile nii palju aega kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Oluline on jälgida võimalikult automaatselt töötavat süsteemi, mis aitab tulemusi saavutada nii, et aega jääks ka paljudele teistele elu valdkondadele.