Kas ja kuidas endale finantseesmärgid seada?

Unistus, mis on pandud kirja koos tähtajaga, muutub eesmärgiks. Eesmärk, mis on tükeldatud sammudeks, saab plaaniks. Plaan, mis on toetatud tegudega, viib su unistused ellu. – Greg Reid

Minu meelest see mõte kirjeldab see hästi, miks eesmärke vaja on. Eesmärgid motiveerivad tegutsema ja annavad tegudeks konkreetse suuna.

Samamoodi ka finantseesmärkidega. Nende abiga on võimalik ehitada enda teekond finantsvabadusse või paremasse finantsseisu. Selleks on oluline finantseesmärgid endale seada, teha plaan selle saavutamiseks, tegutseda ning teatud regulaarsusega võrrelda tulemust eesmärgiga.

Millest algab finantseesmärk?

Finantseesmärk algab isiklikust soovist või vajadusest. Sõltuvalt inimese vanuses, elukohast ja elustiilist need võivad eesmärgid inimestel erineda. Kõige tavalisemad eesmärgid on reisimine, koduost või -remont. Üks kohustuslik eesmärk on piisava säästupuhvri moodustamine, millest kirjutasin selles artiklis. Teine oluline eesmärk on raha kogumine pensioniks, milleks on vaja raha ka investeerima hakata.

Kuidas eesmärke seada?

Eesmärkide seadmine algab sellest, et paned üldse kirja enda vajaduse või soovi. Tuleb olla konkreetne: mida ja millal täpsemalt tahad saavutada. Finantseesmärgi juurde kindlasti kuulub ka rahaline väärtus.

Kuidas numbriteni jõuda?

Lühiajaliste eesmärkidega on kergem: meil on tavaliselt selge arusaam sellest, kui palju raha konkreetseks asjaks vaja. Näiteks, mis summa on vaja selleks, et puhkusele sõita.

On aga olukordi, kus tuleviku vajadus on ette teada, aga hetkel pole täpset arusaama selle suurusjärgust. Näiteks on teada, et iga aasta arvu tagant tuleb kodu remontida, praegu remonti ei kavatse veel tegema hakata, aga on selge, et selleks suuremaks väljaminekuks tuleb veidi raha ette koguda. Sellistel juhtudel saab näiteks otsustada, mis aasta arvu tagant ja mis summat oled valmis koduremondile kulutama. Finantseesmärgiks on siis koguda valitud summas koduremondifond.

Endale kapitali kasvatamiseks või pensioniks investeerimiseks on alguses kõige lihtsam seada kuu eesmärk. See on juba piisav, et tegutsema hakata. Võibki endale panna eesmärgi, et iga kuu investeerid teatud summa või kindel protsent enda sissetulekust.

Samas tasub endale ka konkreetne pikaajaline eesmärk välja arvutada, et aru saada, kui suurt portfellit on sul eeldatavasti vaja. Kõige kergem ja lihtsam viis enda pikaajalise eesmärgi välja arvutamiseks on järgmine:

Portfelli eesmärk = Kuu kulude summa * 12 / oodatav portfelli tootluse %

Teiste sõnadega:  kui soovin finantsvabadusel või pensionil, et passiivne sissetulek kataks kõiki mu kulusid, siis arvutan esmalt välja, kui suured on minu aasta kulud. Seejärel teen tagurpidi arvutuse: kui mul oleks investeerimisportfell, mille tootlus oleks näiteks 5%, ehk näiteks iga aasta 5% portfellisummast saaksin dividendide, üüritulu või intresside näol, kui suur peaks siis olema kogu minu investeeringute summa, et see aastakulusid kataks.

20 või enam aastat tulevikus oleva finantseesmärgist lähtuvalt tuleks endale seada finantseesmärgid aastate lõikes: kui palju tuleb iga aasta investeerida ning milliseks võiks kujuneda portfelli väärtus iga aasta lõpus.

Portfelli sissemaksete osas tasub omada ka igakuist eesmärki, millega arvestada eelarve planeerimisel.

Minu eesmärkide süsteem

Lühiajaliste eesmärkide puhul paneme igakuiselt raha kõrvale ühe eesmärgi jaoks. Näiteks kui lähenemas on puhkus, siis kogume aktiivselt puhkusefondi. Muidu paneme iga kuu väikse summa kõrvale kodu remondifondi, mida kavatseme kasutada suuremate väljaminekute jaoks kord paari aasta jooksul.

Minu investeerimise eesmärk

Esimest korda, kui eesmärkide seadmisega alustasin, siis arvutasin välja, kui suureks võiks portfell finantsvabaduseks 20 aastaga kasvatada. Seda numbrit kasutasin aluseks, et arvutada portfelli eesmärgid 20 aastaks ette: kui palju peaks igal aastal portfelli raha lisama ning kui suureks ootaks portfellisummat aasta lõpuks. Lisaks sellele arvutasin ühe positiivse ja ühe negatiivse stsenaariumi: kuidas portfell kasvaks siis, kui saaksime suuremat tootlust ja kaks korda suuremat sissemakset portfelli teha. Arvutasin ka vastupidi: mis oleks portfelli väärtus, kui aasta tootlus tuleb väiksem ja teeme ka sissemaksed väiksemas summas. Iga aasta vaatame need eri stsenaariumid üle ja valime ühe, mis saab olema meie järgmise aasta eesmärk. Vajadusel teeme korrektsioone.

Igakuiselt jälgime Google Sheet’is eelarve juures, kas oleme koos abikaasaga teinud portfelli sissemakseid sellises summas, mis on vaja portfelli aasta eesmärgi saavutamiseks. Portfelli seisu ning portfelli erinevaid numbreid vaatan jooksvalt eraldi tarkvarast.

Esimene jaanuar on aga hea vaba päev, millal saab aasta finants- ja muude aasta eesmärkide kohta kokkuvõtet ning uusi plaane teha.

Finantseesmärkide seadmine on vajalik etapp, kui soovid enda rahaasju hakata teadlikult juhtima.

Esiteks annavad finantseesmärgid suunise, kus raha hoida, kas ja mis riskiga investeerida. Teiseks, finantseesmärkide alusel saab koostada tegevusplaani, ehk plaani selle kohta, mis kõiki tegevusi vaja teha, et eesmärki saavutada. Näiteks: säästmismäära suurendada, investeerimise kohta täiendavaid teadmisi omada ja nii edasi.

4 lihtsalt sammu, mida saad kohe ära teha

• Pane enda finantseesmärgid kirja. Võid kasutada minu lihtsat finantseesmärkide tabelit. Täiesti tasuta!
• Vali üks lühiajaline eesmärk, millele lähiajal pühendud.
• Arvuta välja, kui palju on vaja säästa iga kuu lühiajalise eesmärgi jaoks. Minu tasuta finantseesmärkide tabel teeb seda sinu eest.
• Otsusta, kui palju soovid iga kuu investeerida pikaajalise eesmärgi jaoks, kasvõi III sambasse.

Kui soovid endale iga-aastaseid investeerimisportfelli eesmärke seada, siis võid kasutada minu finantseesmärkide lühijuhendid koos tööriistaga või enda kõik finantseesmärgid paika panna veebiseminari “Kuidas seada finantseesmärke ja planeerida nende saavutamist?” abiga.