TASUTA üritus "Kiired rahalised võidud" 20-25. oktoobril

Jekaterina Tint millist 3. samba indeksfondi valida?

Tuleva, Swedbank, LHV, SEB, Luminor – millist III samba indeksfondi valida?

Aasta lõpus hakkavad paljud enda III samba sissemakseid üle vaatama (loe sellest pikemalt siin) ja pensioniteemad on uuesti õhus, sh on minu Instagrami teisipäevase LIVE ajal jõudnud minuni küsimus, et kui juba olen pensionisamba indeksfondiga liitunud, siis kas tasub valikud üle vaadata ja teise indeksfondiga liituda?

Nende jaoks, kes ei ole teadlikult pensionifondi valikut üle vaadanud ja ei tea, mille poolest indeksfondid erineda võivad, siis selles artiklis käime selle üle.

III sambal on nüüd kaheksa indeksfondi ning kuus aktsia indeksfondi

III samba pensionifondide valik täieneb ning hiljuti toodi turule uusi indeksfonde: nimelt lisandus SEB kliimatuleviku pensionifond indeks ning Luminori Jätkusuutliku tuleviku indeksfond, ka Swedbank tõi 2021. aasta lõpus aktsia indeksfondi, mis ei ole piiratud väljumisega. Seni on kõige populaarsem valik investorite seas olnud Tuleva III samba pensionifond ja populaarsusest teine LHV Pensionifond Indeks Pluss. Väiksema kogujate arvuga on olnud piiratud väljumisega Swedbank V100 indeks, mis on aga viimase kolme aasta kohta näidanud kõige suuremat tootlust.

Ehk tekib küsimus: miks on indeksfondidel erinev tootlus ning kas uued fondid on kuidagi paremad?

Mille järgi pensionifondi valida?

Pensionifondi valikul huvitavad meid peamiselt järgmised faktorid:

  • millesse fond investeerib ning kui suur on olnud tema tootlus ja risk?
  • millised on fondi tasud?
  • millised on teised tingimused?

Kui räägime III samba indeksfondidest, mis peaksid justkui investeerima laiapõhjaliste indeksite järgi ning investeeringuid hajutama, siis miks ikkagi on tootlus erinev?

Miks III samba indeksfondidel on erinev tootlus ja millesse III samba pensionifondid investeerivad?

Vastus peitub selles, et fondid jälgivad ikka mõnevõrra erinevat strateegiat investeerimisel, ehk neil on erinev indeksfondide valik, läbi mille mõni fond investeerib ka näiteks nendesse aktsiatesse, millesse teine fond ei investeeri.
Lühiülevaade III samba pensionifondide strateegiatest on järgmine:

Tuleva III Samba Pensionifond

Fond järgib MSCI ACWI indeksit ehk indeksfonde kasutades hajutab pensionifond investeeringut arenenud riikide (USA, Inglismaa, Jaapan, Prantsusmaa jne) ja arenevate riikide (nt Hiina, India) aktsiate vahel. Hiljutise uuendusena hakkas fond arvestama jätkusuutlikkust ja kasutab ESG Screened ehk kerge ESG filtriga fonde, mis välistavad:

  • vastuoluliste relvadega seotud ettevõtete aktsiaid,
  • tubakaettevõtteid,
  • ettevõtteid, mis saavad tulu küttesöe ja õliliivade kaevandusest ja
  • nende ettevõtete aktsiaid, mis ei ole vastavuses ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtetega.

ESG Screened filtri mõju hajutatusele on minimaalne. Viimase 10 aastaga on näiteks arenenud riikide ESG Screened aktsiaindeks näidanud minimaalset erinevust algsest indeksist (+0,3%), kuigi on viimase aastaga umbes 1% võrra rohkem kukkunud.

LHV Pensionifond Indeks Pluss

Fond investeerib arenenud riikide (USA, Inglismaa, Jaapan, Prantsusmaa jne), arenevate riikide (nt Hiina, India) ja piirituru (nt Vietnam, Nigeeria) aktsia indeksfondidesse. Kolme turu osakaale määratakse vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma sisemajanduse koguproduktist ehk SKPst. Selle tulemusena on LHV pensionifondil olnud võrreldes Tulevaga suurem arenevate riikide aktsiate osakaal (septembri 2022 seisuga 32%) ja väikse osakaaluna sees ka piirturud, mida Tuleva fondis ei ole.

Arenevate riikide aktsiad (Hiina, India jne) on viimased kümmekond aastat näidanud halvemat tootlust kui arenenud riikide omad, samas näitasid need paremat tootlus kümmekond aastat enne seda, ehk kui vaatame aastaid 2000 kuni 2009. Arenevate riikide aktsiate väiksem tootlus tähendab, et LHV fond on viimase kolme aasta keskmises tootluses näidanud 1,7% väiksemat tootlust kui Tuleva.

See fond hetkel ei võta jätkusuutlikkuse kriteeriume arvesse.

Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud) ja Swedbank III Samba Pensionifond Indeks

Fondid V100 indeks ja III Samba Pensionifond Indeks investeerivad arenenud riikide (USA, Inglismaa, Jaapan, Prantsusmaa jne) aktsia indeksfondidesse, ehk investeeringute seas ei ole üldse arenevate riikide ega piirturgude aktsiaid. Samuti kasutavad fondid investeerimisel jätkusuutlikkuse põhimõtteid.

Mõlemad pensionifondid kasutavad umbes sarnaseid indeksfonde, sh Swedbank Robur Access fonde ning muid jätkusuutlikke kriteeriume arvestavaid indeksfonde. Kirjutamise hetkel on näiteks ühe fondina portfellis vastutustundliku investeerimise põhimõtteid MSCI SRI indeksit järgiv fond, mis investeerib parema ESG reitingutega aktsiatesse ja välistad negatiivse keskkonna- või sotsiaalmõjuga ettevõtteid (näiteks alkohol, tubakas jne).

Samuti on valikus üks fond, mis investeerib vaid hea ESG reitinguga ja ESG profiiliga ettevõtete aktsiatesse (MSCI World ESG Trend Leaders indeks). Sellised fondid võivad investeerida väiksemasse aktsiate arvu, kui nende algne ilma nn jätkusuutlikkuse filtrite indeks, samas pikaajaliselt ei ole tootluses väga suurt erinevust olnud. Lühiajaliselt, näiteks jooksval aastal saame aga näha paari protsendi võrra suuremat langust.

Swedbanki pensionifondid ei investeeri arenevate ega piiriturgude aktsiatesse ehk on vähem hajutatud. Kuna just arenenud turud (suuresti USA) on viimased 10 aastat rallinud tõusuteel, on see ka põhjus, miks saame näha V100 indeksfondil suurimat 3. aasta keskmist tootlust ja ca 0,35% võrra paremat tootlust investorite arvu poolest populaarseima Tuleva fondiga võrreldes.

SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks

Tegemist on uue 2022. aastal turule toodud III samba aktsia indeksfondiga. Fond investeerib arenenud ja arenevate riikide aktsia indeksfondidesse ning arenevate riikide aktsiate osakaal oli 11% ringis. Prospektis ei ole täpselt defineeritud, mis indeksit fond järgib. SEB kommenteeris strateegiat meilis järgnevalt: “Mudelportfelli arenenud/arenevate turgude proportsioonid on üsna lähedased turukapitalisatsioonil põhinevale MSCI ACWI indeksfile, samas ei ole antud indeks meie ametlikuks võrdlusindeksiks”.

Sarnaselt Swedbanki ja Tulevaga investeerimiseks kasutatakse nn rohelisi indeksfonde, mis võtavad arvesse ESG kriteeriume. Septembrikuu seisuga olid pensionifondis MSCI ESG Enhanced indekseid järgivad fondid.

MSCI ESG Enhanced indeksid ehk vabas tõlkes võimendatud ESGga indeksid jälgivad ettevõtete suuruseid (turukapitalisatsiooni), püüdes säilitada algse indeksiga sarnaseid karakteristlikke jooni (tootlus, risk) ning kasutavad optimeerimist, et portfell oleks nn rohelisem. Seda eesmärgil, et indeksil oleks vähemalt 30% võrra väiksem CO2 jalajälg ja see väheneks igal aastal 7% võrra. Ehk lõppkokkuvõttes võiks selliseid indekseid kasutatav fond tavaindeksiga võrredes pakkuda umbes sama tootlust ja riski, samas andes investorile paremaid ESG näitajaid ja väiksemat keskkondlikku jalajälge.

Kuna SEB fond investeerib nii arenenud kui ka arenevate riikide aktsiatesse, siis lõppkokkuvõttes võiks see tulevikus pakkuda umbes sama tootlust, kui Tuleva pensionifond, aga väiksema komponentide CO2 jalajäljega.

Sarnaselt eelnevate kommentaaridega on pikaajaline tootlus ESG Enhanced indeksil olnud võrreldav tavaindeksiga (+0,2% aastas viimase 10 a jooksul), samas on jooksval aastal neid tabanud tavaindeksist suurem langus (-3,7% võrra).

Luminor Täiendav Pensionifond Jätkusuutlik Tulevik, Indeks

Luminori III samba indeksfond investeeris septembri seisuga arenenud ja arenevate riikide indeksfondidesse, kusjuures arenevate riikide aktsiate osakaal oli umbes kaks korda suurem (25% septembri 2022 seisuga) kui Tulevas ja SEB indeksfondides. Prospektis ei ole selgelt defineeritud, mille järgi nende turgude osakaalud määratakse, ning teoorias lubab fondi strateegia investeerida ka piirturgude aktsiatesse.

Luminori meili kommentaar strateegia kohta oli järgmine: “Arenevate ja arenenud aktsiaturgude strateegiliste osakaalude määramisel lähtume meie pikaajalistest tuluootustest nendel turgudel, samas võtame arvesse ka turukapitalisatsioonil põhinevat jaotust. Pikaajaline tuluootus arvestab peamiselt dividende, kasumite kasvu ja turu hinnataset. Strateegiliselt hindame olukorda 1-2 aasta järel.”

Pensionifond artikli kirjutamise hetkel kasutab pensionifond vastutustundlikke MSCI SRI indekseid järgivaid fonde. Ehk vastutustundlikud indeksfondid, mis investeerivad parema ESG reitingutega aktsiatesse ja välistavad negatiivse keskkonna- või sotsiaalmõjuga ettevõtteid (näiteks alkohol, tubakas, nafta ja gaas, GMO, pornograafia jne).

Kuna fondil ei ole pikka ajalugu, siis ei saa me kolme aasta keskmist aastatootlust võrrelda. Kui me vaatame mineviku, siis MSCI arenenud riikide aktsiate vastutustundlik indeks (MSCI World SRI) on näidanud mõnevõrra paremat pikaajalist tootlust. Samas on sellel aastal langenud ka mõne protsendi võrra rohkem, kuna suuresti on sellest elimineeritud naftaettevõtete aktsiad, mis on inflatsioonist ja energiakriisist teistest rohkem võitnud.

Fondi jooksvad tasud on teiste fondidest mõnevõrra kõrgemad ning tuleb arvestada ka tagasivõtmistasuga 0,25%.

Tasude ja muude tingimuste võrdlemine

Kui oled selguse saanud, millise fondi strateegia sulle kõige paremini sobib, siis jääb üle vaadata ka see, milliseid tasusid fondi eest maksad:

  • mis on aastane jooksev tasu,
  • kas fondil on tagasivõtmistasu.

Seda informatsiooni leiad ja saad võrrelda kõige kergemini pensionikeskus.ee statistika lehel. Seni on indeksfondidest tagasivõtmistasu olnud Swedbank III Samba Indeksfondil 1% ja Luminori fondil 0,25%. Kui soovid enda osakud rahaks teha, siis võetakse summast nimetatud protsendi ulatuses tasu.

Teistest tingimustest on hetkel piiratud väljumisega Swedbanki V fondid. See tähendab seda, et ei ole võimalik raha välja võtta enne 55-eluaastat ning fondi on võimalik vahetada ainult sama piiratud väljumisega (Swedbanki) fondi vastu.

Kokkuvõtteks

Pensioni indeksfondide erinevad strateegiad võivad kaasa tuua tootluste erinevusi.

Suurimat erinevust, mida tasub tuvastada, on erinevus aktsiaturgude valikus: kas on valitud vaid kitsamalt arenenud aktsiad (koosneb enamuses USAst ning lisaks on Jaapan, Kanada ja Euroopa riigid) või valikus on ka arenevad turud (Hiina, India jne). Kuigi viimased 10 aastat on head tootlust pakkunud peamiselt USA, siis eelnevalt, 2000-2009. aastal on olnud just arenevate riikide aktsiad need, mis paremat tootlust tõid.

Ka ESG kriteeriume arvesse võtmine võib tootluses ja portfelli jätkusuutlikkuse näitajates (CO2 emissioonid ja nende langus) erinevust kaasa tuua. Investorile tasub enda jaoks selgeks teha, kas ja milline on eelistus jätkusuutlikkusele ehk ESG-ga arvestamisele.

  • Tuleva kasutab passiivse investeerimise nn klassikat: investeeringud on hajutatud arenenud (USA, Jaapan, EU jne) riikide ja arenevate riikide (Hiina, India jne) aktsiate vahel ning osakaal tuleneb turgute suurusest (turukapitalisatsioonist): kui teise turu aktsiahinnad kasvama hakkavad, siis annavad nad panuse tootlusele ja nende osakaal hakkab automaatselt suurenema.
  • Kes ei soovi ikkagi arenevate turgu aktsiatesse investeerida, võivad valida Swedbanki fonde, kuid peavad olema nõus tagasivõtmistasu või piiratud väljumise tingimusega.
  • Kelle jaoks ei ole jätkusuutlikkus oluline (või mingil põhjusel ei taha ESG fondidesse investeerida), saavad kasutada LHV indeksfondi, kuid peavad arvestama, et fondis suurema arenevate turgude ja piirturgude osakaaluga.
  • SEB ja Luminor indeksfondid on jätkusuutlikkust eelistava investori jaoks alternatiivne valik, kuigi Luminor on teistest fondidest mõnevõrra kallim.

Kui tunned, et soovid enda jaoks pensionisüsteemi ja II ning III samba pensionifondide valikut ja vahetamise teemat selgeks teha, et oskaksid ise koostada plaani nendesse investeerimiseks, siis liitu veebiseminariga “Kuidas (parimat) pensionifondi valida?”

Minu blogist leiad artikleid rahaasjade juhtimisest ning erinevatest investeerimisteemadest.

4 thoughts on “Tuleva, Swedbank, LHV, SEB, Luminor – millist III samba indeksfondi valida?

  1. Tere

    Tänud hea kokkuvõtte eest!
    Kas ma saan korrektselt aru, et Swedbanki fondides on tagasivõtmistasu kuni 55 eluaastani?

    1. Üldiselt tagasivõtmistasu rakendub sõltumata vanusest, aga Swedbank on otsustanud teha soodustuse ning ei rakenda tagasivõtmistasu peale 55. eluaastat raha välja võtmisel. /uuendatud

  2. Ikka päris nii ei ole väljumistasuga.
    Info Swedi kodulehelt. Alates 55-ndast eluaastast on väljumine Swedbank Investeerimisfondid ASi poolt valitsevatest fondidest ilma väljumistasuta.

    1. Jah, sul on õigus, et Swedbanki kodulehel on märgitud, et peale 55 eluaastat on väljumine tagasivõtmistasuga. Huvitavalt, et tingimustes, KID ega prospektis ei ole nimetatud tingimuse täpsustust lisatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Vaata ka minu teisi artikleid