Kolm populaarset indeksfondide strateegiat, nende tootlused ja risk

Passiivselt juhitud fondidesse investeerimine on üks populaarseimatest investeerimisstrateegiatest, olgu see läbi II või III samba pensonifondi, kasutades mõnda kohaliku panga automaatset investeerimislahendust või investeerides indeksfondidesse otse läbi maakleri.

Olen enda blogis kirjutanud pikemalt indeksfondidesse investeerimisest: selgitanud, mis on indeksfond ja ETF, mis asi on indeks, samuti kirjutasin populaarsetest indeksitest. Kuna aga nüüd on mõningat aega toimunud indeksfondides külgsuunas liikumine ja mõned investeerimisega alustajad on näinud enda kontol ka miinust (sh miinuses on ka minu 2021. aastal alustatud “10 eurot nädalas” indeksfondidesse investeerimise eksperiment), siis mõtlesin, et on aeg rääkida lähemalt populaarsetest strateegiatest ja nende mineviku tootlusest ning ka riskidest. Lõpus vastan ka küsimusele, kuidas on võimalik indeksfondidesse investeerides raha kaotada, ehk milliseid vigu tasub kindlasti vältida, et seda ei juhtuks.

Kolm populaarset indeksfondide strateegiat

Kõige populaarsem strateegia: globaalselt hajutatud indeksfond

Esimene strateegia, mida rakendavad ka näiteks meie pensionifondid ja mis on populaarne ka minu LHV kasvukonto eksperimendis, on investeerida globaalselt hajutatult, ehk valikusse võtta suure regionaalse hajutatusega indeksfond, mis sisaldab nii arenenud riikide aktsiaid (developed markets ehk DM) kui ka arenevate riikide aktsiad (emerging markets ehk EM).

Arenenud turgude hulka kuuluvad näiteks ühe tuntuima indeksi koostaja MSCI järgi: USA, Jaapan, Kanada ja mitmed suured Euroopa riigid: Inglismaa, Pransusmaa, Saksamaa, Šveits jms.

Kõige tuntumad indeksid, mis arenenud ja arenevate riikide aktsiaid hõlmavad, on näiteks MSCI ACWI, mida jälgib näiteks Tuleva ning FTSE All-World, mida võib leida LHV kasvukonto valikus. Kuigi nende kahe indeksi vahel eksisteerivad väiksed erisused (FTSE indeks on mõnevõrra laiem), siis üle 50% nimetatud indeksist ja nimetatud indeksit järgivatest fondide varast on investeeritud USA aktsiatesse.

Teine strateegia: arenenud riikide aktsiafond

Teine strateegia, mida kasutavad näiteks meie pensionifondide seas Swedbanki fondid, on jätta välja arenevad turud (Hiina, India, Taiwan jne), mis on minevikus olnud suurema riskiga (investeeringute väärtus on kõikunud rohkem) ja investeerida vaid arenenud riikide aktsiatesse.

Kõige tuntum arenenud riikide aktsiastrateegia on investeerida MSCI World indeksi järgi. Seda indeksit järgivaid fonde leiab nii LHV Kasvukonto valiku seas, Swedbank Roburi fondide seas kui ka suuremate Euroopa ETFide seas. Võrreldes eelmise strateegiaga, on riikide arv, mille aktsiatesse investeeritakse väiksem ja seega USA aktsiad saavad veelgi suurema osakaalu, üle 65%.

Kolmas strateegia: ainult USA aktsiad

Vaid ainult USA ettevõtetesse investeerimist ei praktiseeri meil ükski pensionifond, samas võib seda strateegiat leida suurte Euroopa ETFide seas. Kõige populaarsemaks indeksiks USA puhul on S&P 500, mis sisaldab 500 USA suurimat ettevõtet.

Selle strateegia puhul geograafilist hajutatust me ei saa. Samas üks argument USA ettevõtete poolt on olnud see, et suur osa 500 USA suurimate ettevõtete käivetest tuleneb erinevatest maailma riikidest, sh Euroopast ja ka Aasiast. Ehk kuigi ettevõtted on ise registreeritud USAs, siis nende müügitulu ja kasum sõltuvad teiste riikide majandustest ja tarbijatest ning läbi selle on mõningane hajutatus olemas.

Väikseim hajutatus tähendab üldjuhul suuremat riski, aga võimalusel ka paremat tootlust. Kas see on alati nii olnud? Seda vaatame järgmisena.

Mis on olnud kolme populaarse strateegia mineviku tootlused?

Kuigi olete ilmselt tihti kuulnud, et pikaajaliselt on aktsiad pakkunud umbes 5-9% aastast tootlust (sõltuvalt riigist), siis ükski aasta pole tootlus sama olnud.

Aastad 2011-2021 on olnud erakordsed: nägime madalaid või isegi negatiivseid intressimäärasid ja tugevat aktsiaturu kasvu. Vaadates aga pikemat ajahorisonti, on tootlus olnud väiksem, sest vahepeal oleme kogenud ka kriise: 2000. aastal toimus dot-com mulli lõhkemine, 2008. aastal oli finantskriis, 2020. aastal koroonakriis.

Investeerides ühekordse summa veebruaris 1992. aastal oleksime näinud enda kontol umbes järgmist kasvugraafikut nimetatud kolme strateegia lõikes:

Kuigi pikaajalise numbri pealt paistab, et USA on pakkunud suuremat tootlust, siis on olnud ka perioode, millal just mitte-USA aktsiad paremini kasvanud, näiteks perioodil 2002 kuni 2010. Ka enne on olnud perioodid, millal rahvusvaheliste ehk mitte-USA aktsiate tootlus olnud USA omadest parem, näiteks 70ndates, 80ndates, 90ndates.

Kuidas on riskiga?

Pea meeles: kui tootlus on investeerimise üks pool, siis risk on teine.

Riski mõõdikuid on mitmeid. Üheks riski mõõdikuks on see, kui suurt langust ehk miinust võib kontol näha ja kui kiiresti või aeglaselt võib taastumine toimuda. Seda näitajat nimetatakse maksimaalseks languseks, inglise keeles maximum drawdown.

Kui me vaatame mitte kasvu, vaid just kolme strateegia langusi nende tippudest, siis investeerides ühekordse summa 1992 aastal, oleksime näinud tipust languse protsente 50-60% juures:

Kui me oleks investeeringut hajutanud ajaliselt ja investeerinud igakuiselt, siis langus oleks olnud väiksem ja oleksime jõudnud peale 2000. aasta langust taastuda enne uut, 2008. aasta kriisi.

Ent investorid, kes investeerisid kogu summa 2000. aasta augustis, oleks näinud enda kontol miinust järgmise 13 aasta jooksul:

Näeme, et suurema USA aktsiafondi tootlusega on kaasnenud ka suurem risk: sügavam ja pikem langus. Ehk geograafiline hajutamine on riske mõnevõrra vähendanud langusaegadel.

Kuigi numbrid ei pruugi Curvo lehel olla sada protsenti täpsed ning mängu tuleb ka euro-dollari vahetuskurss, mis omakorda tulemust mõjutab, on sellest võimalik saada hea näide, mis riskiks investor oleks pidanud valmis olema.

Kas indeksitega on võimalik raha kaotada?

Jah, ka sellist olukorda on võimalik kogeda. Eelnevalt kirjeldatud strateegiatega sai minevikus raha kaotada siis, kui langesid kokku kõik järgnevad asjaolud:

1. Investor ei hajutanud enda investeeringu summat ajas, ehk ei investeerinud regulaarselt vaid paigutas ühekordselt kogu summa investeeringusse,
2. Investor ajastas investeeringu täpselt (!) hindade tipus vahetult enne pikemat langust (ajas hajutades oleks sellist olukorda saanud vältida),
3. Investoril ei olnud aega, et oodata investeeringu väärtuse taastumist.

Seega kahjumi vältimiseks ei tasu aktsiafondidesse investeerimisel nimetatud vigu teha😉

Kui me investeerime 100% ainult aktsia indeksfondidesse ning investeeringuid muude varaklasside vahel ei hajuta, siis positiivse kasvu jaoks peaks:
1) investeerima regulaarselt ehk hajutama investeeringut ajaliselt;
2) alustama võimalikult vara ja investeerida pikaajaliselt, et jõuda vajadusel ka peale langust hindade taastumine ära oodata.

Vaadatas minevikku, mida varasemalt oleksid alustanud ja pikemalt raha investeerinud, seda suuremaks oleks investeeritud summa jõudnud kasvada.

Hajutades enda investeeringut ka teiste varaklasside vahel – näiteks võlakirjad, kuld, kinnisvara – saad enda riske veelgi maandada.

Maikuus teeme investeerimise põhitõed koos selgeks!

“Investeerimisega alustamise kursuse” raames viin maikuus järjest läbi kasulikke veebiseminare:
10.05 – “Investeerimise A ja O” veebiseminaril saad selgeks kõik investeerimise põhitõed
17.05 – veebiseminaril “Fondidesse investeerimine” saad selgeks fondidesse investeerimise 
24.05 – veebiseminaril “Aktsiad kohalikul ja välisbörsil” saad selgeks aktsiatesse investeerimise 
31.05 – veebiseminaril “Võlakirjadesse investeerimine” saad selgeks
võlakirjadesse investeerimise 

Investeerimine suveks selgeks! LIITU KA!