Cleantech varajase faasi idufirmadesse investeerimine

Aastat kokku võttes jagan ülevaadet enda portfellist ning ühest investeeringust, mis 2022. aasta esimeses pooles tehtud sai.

Nimelt soovisin juba 2021. aasta lõpust enda portfelli juurde tuua mõjuinvesteeringute aspekti.

Mõjuinvesteeringud on investeeringud, millega rahastatakse projekte või idusid, millega kaasneb lisanduv (!) mõõdetav positiivne mõju keskkonnale või inimestele.

ESG fondi investeerimisest ei piisa, et maailma paremaks teha, sest tehingud toimuvad järelturul ja otseselt projekte ei finantseerita. Seega hakkasin otsima positiivse keskkonnamõjuga investeerimisvõimalusi ning vaatasin hoopis cleantech ehk rohetehnoloogia valdkonna poole.

Kuna ise olin 2014. aastal korraks rohetehnoloogia kiirendis ühe äriideega, mis lõpuks teoks ei saanud (saad lugeda siin), siis mul olid mõned kontaktid Eesti rohetehnoloogia valdkonnas juba olemas. Nende kaudu saingi teada, et pikaajaliselt rohetehnoloogia valdkonnas tegutsenud inimesed tegid uue rohetehnoloogia kiirendi Beamline, millesse kaasatakse ka investoreid, ning milleks on loomisel ka fond.

Esimene küsimus: mis on cleantech ehk rohetehnoloogia?

Cleantechi nime alla kuulub lai vahemik rohetehnoloogiaid, mis vähendavad negatiivset mõju keskkonnale, aitavad loodusressursse efektiivsemalt kasutada ja säästlikumalt toota. Cleantechi alla läheb näiteks taastuvatest energiaallikatest elektritootmise innovatiivsed lahendused, ringmajanduse lahendused, näiteks tootmine mingi valdkonna jääkidest, jätkusuutlikud materjalide alternatiivid, AI kasutamine keskkonna ja jäätmete probleemide lahenduseks jne.

Eestis saab kuulata rohetehnoloogiast Äripäeva saates Cleantech siin.

Nõudlus ja investeeringud rohetehnoloogiatesse on järjest kasvanud. Järjest suureneb huvi valdkonna vastu ka ettevõtete poolt, sest ELi kestlikkuse raporteerimise direktiiv CSRD paneb kohustuse teatud ettevõtetele raporteerida nende keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Seega isiklikult usun, et tulevatel aastatel võiks Euroopa climate tech ja cleantech iduettevõtetel olla järjest kergem kliente saada, et suurettevõtted saaksid tänu nendele enda jalajälge vähendada ja raporteerida väiksemat negatiivset mõju keskkonnale.

Larry Fink, maailma suurima varahaldusettevõtte Blackrocki juht, on öelnud, et järgmised 1000 ükssarvikut ei tule sotsiaalmeedia ettevõtetest, vaid ettevõtetest, mis aitavad vähendada süsinikujalajälge.

Teine küsimus: mis on iduettevõtted ja mis on iduettevõtete investeerimise eripära?

Iga ettevõte läbib teatud tsüklid ning iduettevõttest saame rääkida idee esimestest päevadest kuni ettevõtte kasvufaasini välja, kus toimiv ärimudel skaleeritakse ja viiakse teistele turgudele ehk tehakse rahvusvaheliseks kasumlikuks äriks.

Iduettevõtete finantseerimine ja nendesse investeerimine toimub paljuski enne, kui nad börsile jõuavad.

Iduettevõtetesse investeerimisel saame eristada selliseid faase nagu: pre-seed, seed, seeria A, B jne.

Stardikapital ehk pre-seed ja seed on see rahastus, mida ettevõte võib hankida selleks, et hakata välja töötama toodet ja otsima esimesi kliente. Kuna rahastatakse loomisel ehk arenemisel olevat ettevõtet ja ideed, siis tegemist on kõige riskantsema rahapaigutusega. Risk on see, et tiim ei suuda ideed realiseerida või idee ei leia nõudlust. Kapitali on võimalik saada näiteks riiklike toetustena, kiirenditelt, sõpradelt ja tuttavatelt ning samuti saab raha tõsta näiteks ühisrahastuse portaalidest.

A-seeria investeeringuid (Series A funding) tehakse reeglina juba siis, kui ettevõttel on olemas toimiv ärimudel ehk toode või teenus, on olemas esimesed maksvad kliendid ja teenuse-toote vastu huvi järjest kasvab. Selles raundis kaasatakse reeglina miljoneid ning osalevad ingelinvestorid ja ka riskifondid (venture capital).

Riskid investorite jaoks on juba väiksemad, sest äri käib ja esimesed valusad ajad, kui müügitulu üldse pole, on möödas. Samas kuna ettevõte on kasvav ja reeglina ei pruugi olla veel kasumlik, siis riskid võrreldes mõne küpse börsiettevõttega on ikka oluliselt suuremad.

B- seeria investeeringud (series B) finantseerivad iduettevõtte ­kasvu, skaleerimaks ärimudelit uutele turgudele. Siin tavaliselt osalevad ka riskifondid või erakapital, kuna summad on suured. Saab kaasata rahastust ka järgmistest voorudes.

Selleks, et investorid saaksid oma raha tagasi, peab ettevõte tegema exit-i ehk ettevõtte peaks ostma ära mõni korporatsioon või ettevõte teeb IPO ja investorid saavad aktsiad börsil maha müüa.

Kolmas küsimus: millesse mina investeerisin ja mis on Beamline kiirendi?

Kui investor otsib cleantech ettevõtteid, siis esimene variant on leida üksikuid idusid, millesse investeerida. Probleem on aga selles, et idud kaasavad raha ikka tuhandetes ning seega portfell peab olema juba üpris suur, kui soovid vaid väikse osakaalu kogu rahast väga kõrge riskiga investeerida (sest see raha ei pruugi investorile üldse tagasi tulla).

Beamline loodi 2021. aastal cleantech valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud Cleantech Estonia tiimiliikme poolt eesmärgiga arendada varajase faasi rohetehnoloogia ettevõtteid.

Tänaseks päevaks on Beamline’i ja Cleantech Estonia poolt rahastatud ligi 90 roheidut 2 miljoni euroga ning need idud on omakorda tõstnud peale seda 80,6 miljonit rahastust. Lõviosa sellest ehk 73 miljonit kaasasid 29 idu aastatel 2021 ja 2022.

Beamline kiirendi teeb iga hooaeg uue vooru (batch), kuhu saavad kandideerida rohetehnoloogia ettevõtted üle kogu maailma. Kümnetest valitud idudest, kellega läbitakse online-s kahenädalane eelprogramm, valitakse lõpuks välja 10 ideed, mis läbivad kolmekuise programmi. Programmi raames saavad tiimid nii rahalist toetust kui ka mentorlust 60 tuhande euro ulatuses.

Praeguseks hetkeks on Beamline korraldanud juba kolme vooru. Iga raundi jaoks kaasatakse ka investoreid.

Reeglina toimub investeerimine idudesse konverteeritava laenuna ehk kiirendilt saadud raha ja teenuste väärtus kuulub idul tagastamisele laenuna või hiljem see konverteeritakse idu osaluseks, kui ta järgmises voorus raha kaasab.

Mina osalesin kiirendi Batch 2 rahastamises ning sellesse pääsesid järgmised kümme idut:

Koffeco (LV), tootmine kasutatud kohviubadest (nende toodet müüb näiteks Circle K)

NUOTWO (HR) – süsiniku jalajälge vähendavad paneelid

enzymity (LV) – plastiku ringlust võimaldav bio-platvorm

Got Foods (LV) – hernepõhine alternatiiv piimatoodetele, mis jõudis ka Eesti COOPisse

äio tech (EST) – jätkusuutlikuks toidutootmiseks mikroobid

Smobya (EST) – toodab mitteloomset „nahka“

agrieye (EST) – AI-põhised põllumajanduse sensorid

MicroX Labs (USA) –vee kiiranalüüsid

Fauna Smart Technologies (DK) – taimede immuunsuse jälgimine

Trashify (EST) – AI jäätmete eelsorteerimiseks

Minu kaalutlused rohetehnoloogia iduettevõtetesse investeerimisel

Minu jaoks olid Beamline kaudu investeerimisel järgsed plussid:

+ Investeerin lähtuvalt enda väärtustest, panustan keskkonna probleemide lahendamisesse ja investeeringud omavad mõju.

+ Ideid ja tiime valivad ja mentordavad pikaajalise kogemusega cleantechi valdkonna spetsialistid

+ Investeering on hajutatud kümne idu vahel

+ Soovi korral saab hiljem investeerida idudesse otse

+ Panustan kasvavasse valdkonda ning on tõenäosus, et investeering tuleb mitmekordselt tagasi, kui mõni idu suureks kasvab.

Läbi Beamline-i investeerimisel on aga ka järgnevad miinused:

– Sarnaselt teistesse fondidesse investeerimisega ei saa kiirendi idude valiku protsessis kaasa rääkida

– Pre-seed ja seed investeeringud on väga suure riskiga, mitte kõik ei jõua käibeni, rääkimata exitist.

– Cleantech idud on tihti tootmisettevõtted, mille äriidee testimine ja skaleerimine on aega- ja resurssinõudvam kui tarkvara ettevõtte oma.

Kuna tegemist on väga kõrge riskiga investeeringuna, siis isiklikult kindlasti hoian iduettevõtetesse investeeringuid (Funderbeam, Beamline jm) alla 5-7% kogu portfellist ning tegemist on väga pikaajalise mittelikviidse investeeringuga.

Teiste Beamline investorite seas on näiteks taastuvatest energiaallikatest energiatootja Sunly, tuntud riskikapitalifondid ja inglid. Beamline võtab investoreid alates 10 tuhandest eurost.

Kokkuvõtteks, kuigi iduettevõtetesse investeerimisel ei ole tootlus garanteeritud, sain sellel aastal avastada suuremas ulatuses idudesse investeerimise aspekti lisaks senistele Funderbeam investeeringutele ning potentsiaalselt mõjuinvesteeringuid portfelli sisse tuua. Ehk saan pikaajaliselt hiljem raporteerida, kuidas sellega läks, ning vahepeal saan ise põnevusega jälgida, kuidas nendel roheidudel läheb.