2022. aasta portfelli ja muude eesmärkide kokkuvõte

2022. aasta kokkuvõtte ja 2023. aasta eesmärkide seadmise tegime abikaasaga ära juba 29. detsembril. Oli hästi mõnus veeta aega ilusa vaatega iglukontoris ja terve päev pühendada ühtse visiooni loomisele ja eesmärkide seadmisele. Sellised strateegiapäevad on olulised, et leida õiget suunda ühise tuleviku jaoks.

Enda Instagramis jagasin hiljuti aasta eesmärkide seadmise protsessi (seda võid leida ka praegu highlights alt). Üldisi aasta eesmärke ja eelmise aasta kokkuvõtet peame Google Sheetis (seal hoiame ka pere eelarvet, portfelli eesmärke ja muid plaane). Detailsemaid plaane kuudeks ja nädalateks teen juba Notionis, kuhu eelmisest aastast nii isiklike kui ka tööasjadega olen kolinud.

Tervis ja energia

Without health there is no wealth.

Juba paar aastat olen seadnud fookusesse liikumise: iga hommik järgin enda rutiini, iga päev teen kas jõutrenni või pika jalutuskäigu.

2022. aastal ei mõõtnud ma enda tervise ja energiaga seotud harjumusi veel nii täpselt, kuid ütleks, et eelmisel aastal olin nendega 10 palli skaalal rahul 6/10.

Pere ja kodu

2022. aastaks oli selles valdkonnas kokku 6 eesmärki. Näiteks teha üks perepuhkuse reis ja suvel reisida koos sõpradega Saaremaal (lastega reisides soovitan väga Kardoni puhkelaagrit). Kokku täitsime 4 eesmärki kuuest.

Üks elustiiliga seotud muutus on olnud jätkusuutlikkuse suurendamine ning 2022. aasta saavutused selles osas olid: vaid 1 lennukireis aastas, üleminek jätkusuutlikuma kostmeetika peale (kiidan siin Rimit, mille valikusse on sellised tooted lisandunud), ei ostnud ega saanud tähtpäevadeks välismaal kasvatatud lõikelilli (kuidas see jätkusuutlikusele panustab, võid siin lugeda), kannan alati kaasas enda veepudelit ja termost ning olid vaid mõned korrad, kus pidin ühekordseid topse kasutama.

2022. aastal tähistasime abikaasaga 9. abieluaastat ning 2023. aasta ühe eesmärgina tuleb suurem 10. pulmaastapäeva tähistamine. Pulmakleit ja ülikond on veel alles ning plaanime vahetame lubadusi samamoodi nagu 10 aastat tagasi Kadriorus puude all. Kindel sündmus, mida oodata.

Töö ja panus

Suurim eesmärk, mis 2022. aastal sai saavutatud, on Rahalise vundament kursuse põhjal sündinud paberraamat. Kirjutasin selle sünnist pikemalt siin.

Rahatarkuse valdkonnas sai tehtud mitmeid põnevaid projekte (näiteks 3 rahatarkuse päeva ja väljakutse „Kiired rahalised võidud“). Koos Kristi ja Kristjaniga oleme aidanud inimesi investeerimisega edukalt alustada ja sel maastikul orienteeruda Balti börsi kursuse ja Strateegia kiirkursuse raames.

Aasta tõi suure arvu koolitusi, artikleid ja esinemisi. Aasta lõpus rääkisin enda teekonnast ka Äripäevale. Mul on hea meel, et rahatarkus on hakkanud Eestis laiemalt levima. Suur aitäh kõikidele, kellega olen aasta jooksul koostööd teinud, kellega suheldud ja kes on mind sellel teekonnal jälginud.

Investeerimisportfell

Investeerimisportfelli jälgin Portfolio Performance tööriistaga, sest siis saan enamiku väljavõtteid importida ning näha erinevaid numberid ja aruandeid automaatselt.

Enamasti olen rahul, et olen koostanud sellise investeerismisportelli, mida ei pea iga päev jälgima. Suurem osa investeeringutest on need, mida ostan ja hoian pikaajaliselt. Samas on väike osakaal neid, mida pean rohkem jälgima ja plaanin maha müüa kui majandusolukord muutub.

Portfell on 2022. aasta jooksul kasvanud, aga mitte nii palju kui varem. 2022. aastal rahaga kaalutud tootlus (MWRR või Excelis XIRR) oli -3,5%. Ehk kui ma poleks portfelli raha sisse pannud, siis oleks portfelli väärtus kukkunud. Samas arvestades, et veidi alla poole portfellist on investeeritud aktsiatesse, saab tulemusega rahul olla.

Aasta lõpu seisuga nägi portfell välja järgmiselt:

• 28% oli aktsia-ETFides
• 19% üksikutes aktsiates
• 14% laenud, sh laenud, võlakirjad ja väike osa ühisrahastust
• 16% kinnisvara ja REIT
• 6% investeeringud iduettevõtetesse
• 5% kuld
• alla 1% krüpto
• 11% raha

Jätkusuutlik investeerimine

Eelmisel aastal sain väljaõppe jätkusuutlikkuse teemal ning läbisin kaks koolitust: kestliku rahanduse analüütiku (World Sustainable Finance Association) ja ESG nõustaja (European Financial Planning Association).

Olen pikemalt jälginud arenguid jätkusuutliku investeerimise maastikul ja 2022. aastal rääkisime Kariniga Grünfinist ja portfellihaldur Maarjaga LHV-st jätkusuutlikusest ja mõjuinvesteerimisest ka Investeerimisfestivalil. 

Aasta jooksul on välja kujunenud ka mõningad põhimõtted, mida investeerimisel rakendan.

Ettevõtete ja organisatsioonide esmafinantseerimisel ehk investeeringute soetamisel esmapakkumisel (IPO, võlakirjade märkimine, iduettevõtete rahakaasamine):

• hea meelega investeerin ja toetan vastutustundlikke ettevõtteid, mille tegevus on suuteline mõjutama positiivselt inimeste ja keskkonna tulevikku;
• eelistan ettevõtteid, kes on juurutanud ESG juhtimise põhimõtteid läbi enda organisatsiooni, hindavad ja juhivad aktiivselt enda mõju keskkonnale ja kogukondadele.

Pikaajaliselt soovin järjest rohkem investeerida ja toetada mõjuettevõtteid, ehk selliseid ettevõtmisi, mis suudavad pakkuda positiivset mõõdetavat mõju keskkonnale ja inimestele. See oli ka põhjus, miks 2022. aastal investeerisin roheiduettevõtetesse läbi rohetehnoloogia kiirendi Beamline  ja 2023. aastal aitasin filantroopia organisatsiooni Heateo Sihtasutus enda raporteerimissüsteemi lihtsustada ja automatiseerida, millega sain ka parem ülevaadet sellest, kuidas mõju mõõdetakse ja raporteeritakse.

Järelturul investeerides (fondid, aktsiate ost börsilt):

• arvestan võimalusel ESG riskidega ja võimalustega;
• eelistan võimalusel ESG valdkonnas aktiivseid fondivalitsejaid (nendest võib ülevaate saada Shareactioni raportist).

Jätkusuutlikkuse arvestamine ja ESG analüüs on sisuliselt täiendav dimensioon lisaks numbritele, mida investeerimisel jälgida. Selles on palju nüansse ning debatt jätkusuutlikku investeerimise üle veel käib. Püüan tulevikus sellel teemal enda blogis veel kirjutada.

Aktsia ETFid

Hea ja mugav passiivne portfelli osa. Aktsiafondidega olen tegelikult testinud kolme erinevat strateegiat:

Esimene strateegia: laiapõhjaline globaalne fond III samba kaudu. Hetkel asub Tulevas, sest see jälgib kõige klassikalisemat strateegiat: ettevõtte suuruste järgi investeeritakse põhimõtteliselt üle kogu maailma, sh USA, Euroopa ja ka Aasiasse, nt Hiina.

Teine strateegia on dividendi ETFid, sh oman veel USA börsilt ostetud dividendi ETFe, mille analooge ei ole Euroopa ETFide seas olemas. Kuigi pikaajaliselt on dividendi ETFid tihti madalama tootlusega kui laiapõhjalised ETFid, siis kriiside ajal paistab, et see strateegia on ennast ära tasunud.

Näiteks VYM ja ISPA lühendiga fondid ei ole 2022. aastal langenud nii tugevalt, VYM ETF on 2022. aastal toonud +4% ja ISPA vaid -2% (Tuleva 3. samba tootluseks aasta kohta tuli -15%).

Ja et elu veelgi põnevam oleks, siis kolmandaks strateegiaks valisin faktori ETFe ehk mõne faktoriga nagu kiiresti kasvav hind (momentum factor) ja kvaliteetsed ettevõtte finantsnäitajad (quality factor) filtreeritud aktsiaid. Minevikus on need faktorid näidanud paremat tootlust võrreldes tavalise fondiga (saab leida indeksite võrdluseid siin ja siin). Samuti ise investeerides ja üksikaktsiaid valides pigem tahakski omada heade näitajatega ja tugevaid ettevõtteid. Majanduslanguse valguses müüsin maha momentum strateegia ETFi ja võtsin juurde value faktori ehk odavamate aktsiatega ETFi (XDEV), sest oli näha, et kiiresti kasvavate ettevõtete aktsiad langesid kiiremini. Faktori ETFi portfellis “mängin” pigem väikeste summadega, et seda strateegiat testida.

Arenevate turgude ETFi, milles oli 40% ulatuses Hiinat, müüsin 2022. aastal ära.

Mis on aga erinevate strateegiate tulemused?

---

3. samba 2022 aasta tootlus on -14,66%, pikaajaline tootlus +5,3%

Dividendi ETFide tootlus 2022. aastal +0,5%, pikaajaline +8,8%.

Faktori portfelli aasta tootlus -16,7% ja pikaajaline +6,5%

---

Tegemist on rahaga kaalutud tootlusega ehk oluline on ka see, millal raha fondidesse investeerisin. Dividendi ETFi strateegia ulatub 2016 aastasse: suutsime dividendi ETFidega kõrgemat tootlust püüda tänu koroonakriisi ajal tehtud investeeringutega ja ka 2016. aastast USA ETFidesse investeerimisega.

III sambasse investeerimisega alustasime hiljem. Faktori strateegiat hakkasin katsetama ka koroonakriisi ajal. Ehk numbreid vaadates saab öelda järgmist:

• Kõikidel fondidel, millesse investeerimist alustasin 2021. aastal, oli eelmine aasta portfell miinuses, v.a. kui investeerisin dividendi USA ETFidesse või katsetasin aktiivset strateegiat. See ongi okei, kui portfell on (ajutiselt) punases.
• Faktori ETFi strateegiaga praeguseks jätkan, kuigi see vajab veidi rohkem silma peal hoidmist ja otsustamist.

Üksikud aktsiad

2022. aastal olid üksikud aktsiad portfellis miinuses, samas dividendid laekusid ja oli ka mõningaid kasve.

Aasta jooksul jõudsin osta LHV-d, aasta lõpus müüsin veidi Tallinna Sadamat ja Tallinna Kaubamaja eesmärgiga asendada neid kiiremini kasvavate aktsiatega.

Samas tunnistan, et stabiilsete aktsiate omamine portfellis on ka hea: ei ole järske tõuse ega languseid, saad regulaarselt dividende ja ei pea palju mõtlema ostude ajastamise peale. Aktsiate ost ja müük vajab rohkem distsipliini ja analüüsi ning aktiivselt tegutsemiseks on vaja uudistega ja sündmustega kursis olla, milleks alati aega ei ole.

Laenud, võlakirjad ja ühisrahastus

Aktsiaturgude langusajal on see aeg, millal oled investorina õnnelik, et omad portfellis stabiilset rahavoogu. Sellest varaklassist teenisin 2022. aastal ca 10% tootlust ja suuresti on siin Planet42 laen, LHV võlakirjad, vanast ajast Mogo võlakirjad. Mintose osa portfellist on tänaseks minimaalne.

Mogo ehk Elevin grupi puhul jäi mulle silma, et nad on juurutanud ESG protsesse enda ettevõttes ning tuleviku aastateks on ka seadnud endale eesmärgiks edendada rahatarkust. Eks saab jälgida nende progressi ja ESG strateegia edusamme.

Kinnisvarafondid ja kinnisvara sektor

Seoses intressimäära tõusuga said paljud REIT-id ehk kinnisvara fondid tugevalt pihta. Kui intressimäärad kinnisvaralaenudel tõusevad, siis vähendab see laenuga ostetud kinnisvara üüride kasumlikkust.

Kinnisvara investorid, kes on soetanud kinnisvara kodulaenuga ja ka intressimäära fikseerinud, on suutnud seda riski vältida. Ettevõtted, kellel on pikaajalised laenud ja intressimäär osaliselt fikseeritud on samuti saanud vähem pihta. Ka kinnisvara väärtused (vähemalt tavaliste üürikorterite puhul) ei ole hakanud kirjutamise hetkel nii tugevalt langema.

Kinnisvara fondidest tiksub jätkuvalt passiivset tulu Baltic Horizonist, Eftenist ja Realty Income-ist ning Aedificast. Kõik need on 2022. aastal pihta saanud ning 2022. aastal oli REITide tootlus -11%.

Kui intressimäärad hakkavad vähenema, siis võiks see potentsiaalselt anda positiivse signaali ja kinnisvarafondide hindu tõsta. Samas kui inflatsioon peaks kõrgel püsima, võivad ka intressimäärad jääda pikemaks ajaks suuremaks, mis kinnisvara kasumlikkust vähendavad. Ehkki praegused madalad hinnad võivad olla potentsiaalseks heaks ostukohaks.

Kuld, krüpto, toorained

2022. aastal oli minu portfellis korraks ka tooraine ETF (lühendiga LYTR). Eriti peale veebruari sündmusi pöörasin tähelepanu toorainete kiirele tõusule, millal ka oste tegin. Suvel oli toorainete ETFil tipp juba saavutatud. Juulis müüsin minimaalse kasumiga ETFi maha.

Kaitsva varana jätkan kulla ETFi (sümboliga EGLN) hoidmist. 2022. aastal oli selle tootlus minu portfellis +5%.

Krüpto osas jätan siia vaid selle graafiku. Kui peaks uus tõusutrend algama, siis jätkan aktiivsemalt oste, kuid hoian selle osakaalu väiksena.

Mõned mõtted, mille järgmisesse aastasse kaasa võtan.

• Usaldades minevikku teame, et langused on head ostukohad. Tulevikku on see-eest väga keeruline ennustada: kui kaua langus jätkub? Kas tuleb suurem kriis ja suurem langus või pääseme kergelt? Kui hinnad langevad ja kulud tõusevad, on vaja rahavoogu, et investeerimisportfelli kasvatada. Arvestades arenguid IT-s ja tehisintellekti vallas on enda oskuste ja teadmiste arendamine olulisem kui kunagi varem. Majanduslangused on ka hea test ettevõtlusideede jaoks: ellu jäävad ja edu saavutavad head lahendused tõsistele probleemidele.

• Iga üksik positsioon vajab mingil moel jälgimist: vaatad regulaarselt numbreid ja aruandeid ise või sul on usaldusväärne analüütik, blogger või sõber, kelle abil ennast kursis hoiad. Ühelt poolt on positiivne, et portfellis on suur hajutatus, mis riski vähendab, teiselt küljest, kui suuremat panust headele ettevõtetele õigel ajal ei tee, siis keskmist tootlust ületada ka ei pruugi. Kui investeeringuid on väga palju, siis kui palju sa tegelikult igast investeeringust ja ettevõttest tead ja aru saad?
  
• Investeerimine on kättesaadavam kui kunagi varem. Tänapäeval on aga igaühe otsustada, kui palju aega ta kulutab investeeringute analüüsidele, mis allikatest infot hangib ja kuidas soovitud tulemusteni jõuab. Punaste portfelli numbrite puhul motiveerib lõppeesmärgi peale mõtlemine: raha on vaid vahend, et saavutada sellist elustiili, mida endale soovid.

 Kuidas sinul 2022. aasta läks?