Kuidas teenida stabiilset rahavoogu ka kriisi ajal ehk võlakirjad
Eelmisel aastal, kui aktsiate hinnad langesid, oli mul hea meel, et minu portfellis oli nende osakaal umbes 50%. Minu investeerimisportfellis on ka vähem riskantsemaid positsioone, mis kriisi ajal stabiilset rahavoogu tõid. Esiteks Kasutan portfellis kaitsva varaklassina kulda, mille hind tihti ei liigu aktsiatega samas suunas. See vähendab veidi aktsiariski. Samuti on mul portfellis võlakirjad, mis ka kriisi ajal mulle stabiilset rahavoogu tõid ega langenud väärtuses liialt.
Ja kuna meie börsile on ka tulemas uus võlakiri (uudise leiad www.nasdaqbaltic.com esilehel), otsustasingi, et kirjutan blogisse võlakirjadest.
Mis on võlakiri?
Võlakiri (ingl.kl bond) on sisuliselt väärtpaber, millega investor saab anda organisatsioonile kindla tähtajani laenu, ja tavaliselt selle eest saada intresse.
See on üks vanimatest investeerimisinstrumentidest, sest esimese võlakirja võime leida juba aastal 2400 eKR. Tänapäeval lasevad võlakirju välja riigid, omavalitused ja ettevõtted. Sellest on saanud tavapärane instrument, kuidas investor saab teenida regulaarset passiivset rahavoogu. Seda rahavoo suurust määrab ära kupongimäär, ehk see on intressimäär, mida makstakse võlakirja nominaal- ehk raamatupidamisliku väärtuse pealt (nominaal on see väärtus, mida investorile lõpuks tagastatakse). Intressi maksmise tihedus võib olla kord kuus, kvartalis või 1-2 korda aastas.
Erinevalt aktsiast on võlakirjal olemas aga lunastustähtaeg, ehk see on kuupäev, millal investorile võlakirja põhisumma tagastatakse. Kusjuures mõned võlakirjad lunastatakse ka enne tähtaega.
Meie kodu- ehk Balti börsil saab tihti näha 1000-eurose nominaaliga võlakirju, ehk selleks, et üht võlakirja soetada, peab välja käima umbes 1000 eurot. Harvem leiab 100-euroseid võlakirju ja 10000-euroseid võlakirju.
Kui palju saab võlakirjaga teenida?
Võlakirja puhul on peamine tulu investori jaoks intressid.
Riiklikud ja omavalituse võlakirjad võivad olla väga väikeste intressimääradega. Meie börsil näiteks 0-4,1% intressimääraga. Ettevõtete võlakirjad võivad olla juba suuremate intressimääradega, meie kodubörsil olevate võlakirjade suurim intress on praegu 11%.
Reeglina, mida suurem risk võlakirjadega kaasneb, seda suurem on ka kupongimäär.
Minul on investeerimisportfellis olemas näiteks LHV võlakiri lunastamistähtajaga 2028. aastal ja 2030. aastal. Nimetatud võlakiri maksab intressi kord kvartalis ning iga võlakirja eest laekub mulle kvartalis 15 eurot. 15 x 4 = 60, mis ongi 6% intressi 1000-eurose võlakirja pealt.
Mis on veel võlakirjade plussideks?
Võlakirja pluss võrreldes aktsiate on see, et võlakirjad on väiksema riskiga. Aktsiahind peegeldab ettevõtte kasumit või kasumi ootust ning aktsia omanikul on võimalik (aga ei ole garanteeritud) dividende saada, kui ettevõtte kasumit jaotab.
Võlakirja investoril ei ole õigust ettevõtte kasumitele. Võlakirja investor saab oodata vaid: 1) intressitasumist vastavalt kupongimäärale, 2) investeeritud summa tagasisaamist lähtuvalt võlakirja nominaalväärtusest ja tähtajast.
Võlakirja pealt intressi maksmine on ettevõtte jaoks kulu, mitte kasumi jaotus. Intressi on võlakirja emitent kohustatud maksma nii, nagu võlakirja prospektis on lubatud.
Seega, kui börsil on kriis, kasumid ja kasumiootusel langevad ning langevad ka aktsiahinnad, siis börsil noteeritud võlakirja hinnad langevad reeglina vähem. Seda põhjusel, et intressi tasumine ja võlakirja raha lunastustähtajal tagastamine on kohustus, mis ei sõltu otseselt kasumlikkusest.
Võlakirjad võivad intresse maksta kord aastas, kaks korda aastas, kvartaalselt või isegi igakuiselt. Seda tingimust tuleb otsida prospektist. Need intressid laekuvad päriselt investori kontole ja pakuvad positiivset tootlust.
Börsil kaubeldavaid võlakirju saab osta investeerimiskonto alt. Edastadades vastava teavituse võlakirja emitendile, ei peeta ka intressimaksetelt tulumaksu. Välismaa võlakirjadega ja börsil mittenoteeritud võlakirjadesse eraisikuna investeerimise puhul, tuleb arvestada üldjuhul ka tulumaksuga, mis tegelikku tootlust võrreldes kupongimääraga vähendab.
Mis on võlakirja riskid ja miinused?
Börsivõlakirjade puhul võib börsihind kõikuda, mis investorit, kes võlakirja lunastustähtajani hoiab, tavaliselt väga ei puuduta. Kõige suurem risk on aga see, et ettevõttel tekivad makseraskused ning ettevõte ei suuda maksta intressi ega võlakirja summat investorile tagasi. Kui võlakiri ei ole tagatud, siis see võibki tähendada raha kaotamist.
Veel üks võlakirja risk, mis Balti börsi puhul silma jääb, on likviidsusrisk, ehk kui kiiresti on võimalik enda raha enne võlakirja lunastustähtaega kätte saada. Võlakirjad liiguvad börsil aeglaselt ning mõnel päeval võib mõni tehing toimuda ja teisel päeval mitte. See on kindlasti üks asi, millega tuleb investoril arvestada.
Kolmas nüanss tuleb mängu siis, kui ostad võlakirja börsilt. Kui peaks juhtuma nii, et ostad võlakirja börsil nominaalväärtusest kallimalt ja võlakiri lunastatakse mõne kuu pärast, siis on võimalik investeeringuga ka miinusesse jääda.
Viimane aspekt, millega arvestada on see, et kui aktsiahinnad ja ettevõtte kasumid võivad headel majandusaegadel kasvada, siis võlakirja intressimäär on fikseeritud ega muutu ajas. Kui mõnel aastal võivad aktsiad kasvada 20%, siis võlakirja eest rohkem intressi ei saa, kui intressimäära järgi paika on pandud. Samas võib võlakirja hind börsil langeda, kui näiteks börsile tuleb sama organisatsiooni uuem võlakiri, suurema intressimääraga.
Samas kui aktsiahindade kasv, ega tavaliselt ka dividend, ei pruugi iga aasta samas suurusjärgus olla, siis võlakirja suurim pluss on see, et iga aasta kuni võlakirja lunastamiseni on võimalik saada regulaarset tootlust kindlas väärtuses.
Kuidas investorid võlakirju praktikas kasutavad?
Igapäevaselt inimestega kohtudes ning suheldes teiste kohalike investoritega näen, et võlakirju kasutatakse mitmetel eesmärkidel. Kokkuvõtteks näen kolme eri tüüpi investoreid, kes võlakirju kasutavad:
- Inimene, kellel on pensionini jäänud vaid mõned aastad ning kes soovib enda raha investeerida väikse riskiga;
- Finantsvabaduse saavutanud investorid kasutavad võlakirju, et saada positiivset rahavoogu ja elada intresside pealt teenitud tulust.
- Portfelli kasvatavad investorid kasutavad võlakirju, et hajutada enda investeeringuid ning võtta portfelli varaklass, mis kriisi ajal saab vähem pihta ja teenib stabiilselt positiivset tootlust.
Kust võlakirju osta?
Väärtpaberina on võlakiri väga sarnane aktsiale. Eksisteerib börsil noteeritud ja mittenoteeritud võlakirju.
Investoril on võimalik osaleda võlakirja esmapakkumisel, millal reeglina saab võlakirja soetada nominaalväärtuse eest. Informatsiooni uutest börsile tulevatest võlakirjadest leiad meie kohalikul börsil www.NasdaqBaltic.com. Börsil mittenoteeritud võlakirjade kohta saadab mõnikord infot Redgate Capital. Mõned ettevõtted pakuvad võlakirju otse huvi ülesnäidanud investoritele (näiteks Creditstar).
Kui võlakiri on juba börsil noteeritud, siis seda on võimalik osta ka teistelt investoritelt, ehk läbi maakleri, edastades orderi börsile. Börsil nagu ikka – hind kujuneb vastavalt nõudlusele ja pakkumisele ning 1000-eurone võlakiri võib olla pandud müüki suurema summa eest, või ka väiksema summa eest.
Näiteks meie kohalikul börsil võib täna leida Bigbanki 8% määraga võlakirja hinnaga 1019 eurot.
Võlakirjade müügi- ja ostuhindu kajastatakse börsil protsentides (%) nominaalist, ehk antud näite puhul on hetkel olemas investor, kes soovib müüa Bigbanki võlakirja 101,9 x 1000 eurot = 1019 euro eest.
Intressi arvestatakse alati nominaali pealt. Ehk kui võlakirja väärtus, ehk nominaal on 100 eurot ja intressimäär on 8%, kuid ostad võlakirja börsilt näiteks 110 euro eest, siis rahavoo tootlus hakkab olema 8%-st väiksem.
Seega väga tihti investorid märgivad võlakirju just siis, kui nad tulevad börsile, et saada seda kätte nominaaliga.
Mis võlakirjad on minu portfellis?
Minu portfellis on mitmeid stabiilse rahavoo instrumente, ehk laene ja võlakirju, mis on aidanud portfelli positiivset rahavoogu tekitada ja pehmendanud ka portfelli langust.
Olen enda portfelli märkinud mõningaid võlakirju nende börsile tulekul nominaali eest, ning hoian võlakirju nende lunastustähtajani. Kasutan Portfolio Performance tarkvara, et jälgida enda portfelli seisu, varaklasside jaotust, laekumisi ja tootlust.
LHV võlakirjad on 6% kupongi tootlusega, nominaalväärtusega 1000 eurot ning neid lunastatakse hiljemalt 2028. ja 2030. aastal. Iga võlakiri toob mulle tootlust 15 eurot kvartalis, ehk kokku 60 eurot aastas.
Mogo võlakirja ostsin Mintose ühisrahastuse portaali kaudu ning seda lunastatakse hiljemalt juba 2024. aastal. Mogo võlakirja tootlus on 11%, ühe võlakirja väärtus on 1000 eurot ning saan igakuiselt intressi iga võlakirja pealt 9,17 eurot.
Investeerin ettevõtte alt ning seega intressidelt tulumaksu kinni ei peeta.
Kas sul tekkis veel küsimusi seoses võlakirjadega?
Kui soovid võlakirjade ning nendesse investeerimise nüansside kohta rohkem teada saada, siis võlakirjadest rääkisin pikemalt veebiseminaril „Rahavoog võlakirjadest“.
