Mis asi on indeks, mida indeksfondid ja börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid järgivad?

Kõige tihedamini võib uudistest kuulata sõnumeid „indeks saavutas uut tippu“ või „… indeks landes X punkti võrra“. Ehk indekseid kasutatakse börsi turgudest ülevaate andmiseks. Kuna indeksfondi puhul on jällegi indeks see, mis defineerib, mis tootlust ehk investeeringute kasvu saab investor oodata, siis on oluline indeksite toimimisest aru saada.

Mis on börsiindeks?

Nagu tarbijahinnaindeksiga (THI) mõõdetakse, kuidas on muutunud ostukorvi toiduainete hinnad, siis börsiindeksiga mõõdetakse väärtpaberite hindade muutust.

Indeksi nn „kapoti all“ on tegemist sisuliselt väärtpaberite nimekirjaga. Igal väärtpaberil on indeksis oma osakaal. Kõikide väärtpaberite osakaalude summa indeksis on 100%.

Börsiindeks väljendub ühes numbris ning selle muutus näitab meile, kas indeksis sisalduvate väärtpaberite hinnad on üldiselt tõusnud või langenud. Kuna börsidel hinnad pidevalt muutuvad, siis muutuvad ka indeksite väärtused.

Indeks on seega indeksfondist eraldiseisev nähtus. Indeksisse ei saa tegelikult otse investeerida. Kui kuulad fraasi „investeerida indeksisse“, siis selle all mõeldakse investeerimist indeksfondi, mis seda indeksit järgib. Mis asi on indeksfond ja ETF saad täpsemalt lugeda minu eelnevas artiklis. Mitmed indeksfondid võivad üht ja sama indeksit järgida.

Maailma üks tuntuimatest indeksitest, mida kuulab nii uudistes kui ka mida järgivad mõned indeksfondid, on Ameerika aktsiate indeks S&P 500. See hõlmab endas 500 USA suurimat ettevõtet. Indeksi väärtus arvutatakse indeksis nende 500 ettevõtete aktsiahindade põhjal.

Lisaks sellele, et indeksitega jälgitakse teatud väärtpaberite hindade liikumist ning indeksite abil pannakse kokku indeksfondide strateegiat, kasutavad aktiivselt juhitud fondid indekseid ka selleks, et enda fondi tootlust (ehk hindade muutust üle teatud aja) indeksi omaga võrrelda. Ehk kõrvutades fondi tootlust ja indeksi tootlust on võimalik teha järeldust, kas aktiivselt investeeringuid valides suutis fond indeksist paremat tootlust saavutada või mitte.

Kes indeksite koostamisega tegelevad ja kuidas see käib?

Indeksi koostamise ja haldamisega tegelevad enamasti indeksfondi pakkujatest erinevad ettevõtted. Ühed tuntumad indeksi haldajad, kelle indekseid ETFides kasutatakse, on S&P, MSCI, FTSE, STOXX (Qontigo). Indeksfondid maksavad indeksi koostajatele litsentsitasusid, et nad saavad enda ETFis indeksit ja selle nimetust kasutada.

Indeksi kokkupanek, uuendamine ja arvutus toimub lähtuvalt kindlatest reeglitest, mida pannakse kirja eraldi „methodology“ dokumendis. Need dokumente saab soovi korral kätte indeksi pakkujate veebilehtedelt, et igaüks võib nendega tutvuda. Tuntud indeksite kohta leiab ülevaadet ka näiteks Wikipeediast, kus kirjeldus on oluliselt lugejasõbralikum kui ametlikus dokumendis.

Iga indeksi koostamise protsessis võib eristada vähemalt 2 etapi, mida investorit väga huvitavad:

1. Milliseid väärtpaberid indeksisse kaastakse?
2. Mille alusel nendele väärtpaberitele osakaalud antakse?

Milliseid väärtpabereid indeksisse kaasatakse?

Indeksi sees võivad nn peidus olla aktsiad, võlakirja ja kinnisvarafondid. Kui kokku on meil tuhandeid eri väärtpabereid, siis indeksi koostamisel defineeritakse üsna täpselt, milliseid neid ikka kaasatakse.

Näiteks, kui tegemist on aktsiaindeksiga, siis indeksis selgelt sõnastatakse nõuded ehk mis tingimused peavad olema täidetud, et konkreetse ettevõtte aktsia indeksi sisse saaks. Sõltuvalt indeksist võivad kriteeriumid olla erinevad, aga tavaliselt see puudutab ettevõtte suurust ehk turukapitalisatsiooni, väärtpaberi likviidsust jne. Näiteks nende nõuete tõttu ei jõua tuntumatesse globaalsetesse indeksitesse ja indeksfondidesse mikroettevõtete aktsiad.

Turukapitalisatsioon = aktsiate arv x aktsiate hind

Indeksid võivad väärtpaberite turgu tükeldada erinevat pidi.

Mõni indeks võib olla piiritletud geograafiliselt: näiteks hõlmata konkreetse ühe riigi väärtpabereid, ühte börsi, teatud regiooni, piirkonda või veelgi suuremat valimit. Globaalsete ja laiapõhjaliste indeksite ja indeksfondide puhul eristatakse tihti lisaks Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkondadele ka arenenud (developed markets) ja arenevaid riike (emerging markets).

Sõltuvalt indeksi koostajast võib mõningate riikide klassifikatsioon ka erineda, aga indeksite koostajal MSCI on jaotus järgmine:

Samuti on indekseid, mis on piiritletud kindla sektori või tööstusharuga: näiteks hõlmavad ainult nende ettevõtete aktsiaid, mis tegutsevad tervishoiu sektoris või infotehnoloogias jne. ETFide seas on kogunud populaarsust ka temaatilised indeksid, mis hõlmavad vaid nende ettevõtte väärtpabereid, mille suurem osa müügitulust on seotud kindla teemaga, näiteks puhas energia, tervishoiu innovatsioon jne.

Tänapäeval on olemas ka indeksid, mis filtreerivad väärtpabereid muude kriteeriumite järgi. Need kriteeriumid võivad olla väga erinevad, näiteks jätkusuutliku arenguga seotud ESG (Keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemistava) reiting, dividendid, ettevõtte finantsnäitajad, kasumi kasv jne.

Indeksid, mis võtavad arvesse ESG kriteeriume, võivad näiteks filtreerida välja keskkonnale negatiivset mõju omavaid ettevõtteid või indeksisse kaasata vaid neid ettevõtteid, kellel on kõrge ESG hinne.

Dividendidele fokuseeritud indeksid võivad filtreerida välja ettevõtted, mis dividende välja ei maksa, või lisada ainult suure dividendimääraga aktsiaid.

Selliste spetsiifiliste indeksite puhul tasub indeksi kohta täiendavalt lugeda, mis kriteeriume täpsemalt kasutatakse.

Kuidas indeksi komponentidele osakaalud leitakse?

Kõige levinum viis indeksi komponentidele osakaalude leidmiseks on kasutada ettevõtte  turukapitalisatsiooni. See tähendab, et mida suurem on ettevõtte aktsiate turuväärtuse poolest, seda suuremat osakaalu see indeksis hõlmab.

Selle tulemusena leiab globaalsetes indeksites ja neid järgivates indeksfondides esikümnes, ehk kõige suurema osakaaluga, maailma mastaabis hiigelsuuri ettevõtteid. Väiksemate indeksite ja ETFide puhul see võib tähendada seda, et esikümne ettevõtte aktsiate osakaal võib hõlmata suure osa 100%-st.

Näiteks kui võrdleme tuntud indeksit S&P 500, mis koosneb 500 suurimast USA ettevõtet, ja MSCI Worldi, mis hõlmab arenenud riikide aktsiaid, siis nende esikomponendid on samad: hiigelsuured USA ettevõtted Apple, Microsoft, Amazon, Facebook, Google, Tesla. Nende ettevõtete väärtpaberite hinna liikumised mõjutavad indeksit ja indeksifondide tootlust suuremal määral. Tegelikult leiab üle 90% S&P500 indeksi sees olevate ettevõtete aktsiaid MSCI World indeksist.

Kui kõige levinum kaalumise meetod kasutab turukapitalisatsiooni, siis on indekseid, mis leiavad proportsioone ka teisi kriteeriume arvestades. Näiteks on olemas võrdsete osakaaludega indeksid, milles kõikidel väärtpaberitel on sama proportsioon. Ehk võrdsete osakaaludega S&P 500 indeksi puhul on iga aktsia osakaal indeksist 0,2%. Samuti võib indeks kasutada erinevaid finantsnäitajaid või finantssuhtarve, mõni dividendidele fokuseeritud indeks võib võtta kaalumisel arvesse välja makstud dividende jne.

Indeksi rebalansseerimine

Et indeks vastaks aja möödudes ikka oma ideelisele ülesehitusele, tuleb see teatud regulaarsusega ümber arvutada. Kui indeksi osakaalud sõltuvalt aktsiate hindadest, siis hindade muutudes muutuvad ka nende aktsiate osakaalud. Muutused võivad toimuda ka ettevõtetes: muutuvad toimuvad ühinemised, jagunemised, pankrotid je. Muutuda saavad ka need kriteeriumid, mille alusel väärtpaberid indeksitesse kaastakse.

Sellepärast tehakse regulaarselt indeksite rebalansseerimist. Rebalansseerimise käitus vaadatakse üle indeksisse kuuluvad väärtpaberid, arvutatakse uuesti osakaalud lähtuvalt paika pandud reeglitest. Rebalansseerimist tehakse kindla regulaarsusega (nt kord kvartalis), mille kohta indeksil on kehtestatud kindlad reeglid.

Mis indekseid järgivad fondid minu portfellis?

Minu portfellis leiab mitmeid indekseid järgivaid fonde, sest olnud kiusatus proovida erinevaid strateegiaid.

Kõige suurema osakaaluga on ETFid ja pensioni indeksfondid, mis järgivad turukapitalisatsiooniga kaalutud laiapõhjalisi aktsiaindekseid – MSCI ACWI, MSCI World, MSCI EM Asia. Sisuliselt leiab indeksites ja nendes fondiseis suuri ja keskmisi ettevõtteid arenenud ja arenevatest riikidest. MSCi ACWI ja MSCI World esikümnes on jällegi Apple, Microsoft, Amazon, Facebook, Google, Tesla.

Suure osakaaluga on ETFe, mis järgivad dividendidele fokuseeritud indekseid. Nendest aktiivselt panustan praegu vaid ühte ETFi, mis järgib indeksit STOXX® Global Select Dividend 100. See koosneb 100 kõrge dividendi tootlusega ettevõttest Põhja ja Lõuna Ameerikast, Euroopast ja Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast.

Lisaks on ETFid, mis järgivad quality ja momentum faktorite indekseid, ehk aktsiate osakaalude määramisel ei vaata ainult turukapitalisatsiooni, vaid ettevõtte finantsnäitajaid, näiteks võla suhe omakapitali, ja aktsiahinnamuutust. Ehk nendes indeksites ja ETFides on suurem osakaal nendel ettevõtetel, kellel on paremad finantsnäitajad ja kelle aktsiad on viimase aastaga jooksul rohkem tõusnud.

Kokkuvõtteks

Võib öelda, et indeksite maailm on piiritletud vaid indeksite haldajate fantaasiaga ning indekseid on loodud erinevate investeerimise strateegiate kohta. Alustamiseks ei pea üldse keerulisi indekseid järgivaid fonde valima, vaid alustada saab ka valides kasvõi ühe indeksi ja selle järgiva fondiga, mis soovitud väärtpaberi turule juurdepääsu annab.

---