Kuidas enda rahaasju juhtida nii, et olla rahaliselt edukas?

Igal inimesel selles elus on olemas soovid ja vajadused. Näiteks soovitakse elada soojas ja ilusas korteris või majas, saada haridust, kord aastas sõita soojale maale jne.

Enamasti on asjadel ja teenustel, mida vajame või soovime, ka hinnalipik ning lõplikuks eesmärgiks ei ole raha, vaid see elu, mida saad selle raha eest lubada. 

Finantseesmärkidest saame rääkida siis, kui meie soovid ei jää üksnes unistustesse, vaid seame nendele tähtaegu ja astume reaalseid samme nende saavutamiseks.

Selleks, et soovi X realiseerida teatud ajaks, on vaja teatud summa iga kuu kõrvale panna.

Kui eesmärk asub kaugemas tulevikus, siis raha kasvatamiseks võib kogutud summad investeerida.

Kui inimene täidab endale seatud finantseesmärke, võib teda pidada ka rahaliselt edukaks  – loomulikult on oluline endale ka õiged eesmärgid püstitada.

Finantseesmärgid tekitavad vajaduse enda rahaasjadele tähelepanu pöörata ja nende juhtimisega tegeleda.

Selleks, et saaksime kiiremini eesmärke täita ja väiksema pingutusega, tasub omandada rahatarkust ja õigeid põhimõtteid kasutada.

Mis on isiklike rahaasjade juhtimine?

Enda finantsvaldkond hõlmab mitmeid asju, kuid lihtsustades saame seda rääkida järgmistest osadest:

Tulude juhtimine –
– Kulude juhtimine =
= Säästude moodustamine ja hoiustamine +
+ Investeerimine

Nende nelja komponendiga tegelemine eeldab finantsplaneerimist.

Kui liidame tegevustele ja põhimõtetele juurde lahendused ja instrumendid, mida selleks kasutame (pangakonto, tabelid jne), siis võime rääkida rahaasjade süsteemist.

Tulude juhtimine

Tulude juhtimise peamiseks ülesandeks on sissetuleku kasv või hilisemas vanuses sissetuleku säilitamine.

Tulude suurendamisest ei pääse kuskile kahel põhjusel.

Esiteks inflatsioon ehk järjepidev teenuste ja kaupade hindade kasv: kui meie sissetulek jääks püsivalt samale tasemele, siis iga päevaga muutuks me inflatsiooni tõttu vaesemaks.

Teiseks: kui sissetulek on minimaalne, siis on väga raske rääkida säästmisest või tuleviku nimel investeerimisest, sest raha kulub koheste vajaduste täitmisele

Tulude kasvatamine nõuab meie poolt arengut.

Maailm ei seisa paigal: kui meie oskused ja teadmised maailma arengust maha jäävad, siis on meil väga raske sissetulekut kasvatada ja hiljem säilitada.

Küsimus, mida igaühel tasub endalt küsida: mis on minu plaan sissetuleku kasvatamiseks ja säilitamiseks?

Märksõnaks võivad sellel etapil olla „karjäär“ (ei pea ilmtingimata juhtiks trügima, saab ka teist karjääri teha) ja ettevõtlus/ettevõtlikkus.

Kas tegeleme sissetuleku kasvatamisega vaid lühiajaliselt või viivad meie praegused tegevused järjepideva palga või muude tulude kasvule tulevikus?

Kulude juhtimine

Kui me ei juhi enda kulusid, siis võib tekkida olukord, et sääste ei teki, kuu lõpuks ei jää vaba raha üle või võlad kasvavad üle pea. Sellest olukorrast ei päästa ka kõrge sissetulek, sest tihti kasvavad koos sissetuleku kasvuga ka meie elustiili kulud (suurem kodu, kallim auto jne). Seega kulude üle tuleb säilitada kontroll, kui soov on rohkem säästa ja investeerida.

Kulude osas tuleb igaühel leida oma tasakaal ja ka säästmisega on võimalik äärmusesse sattuda.

Täielik koonerlus võib elukvaliteeti, tuju ja ka suhteid hakata rikkuma.

Lisaks rahatarkusele, mis aitab näiteks laene mõistlikult kasutada, aitab kulude kontrolli all hoidmisele kaasa minimalism ja teadlik tarbimine.

Väga tihti räägitakse, et paljud meie kulude põhjustajateks on hoopis emotsioonid. Tänu turundusele ja e-kaubandusele on emotsionaalseid ja spontaanseid oste teha nüüd lihtsam kui kunagi varem.

Üks blogi, mis mitmed aastad tagasi näitas, kuidas on võimalik kulusid vähendada ilma elukvaliteedis palju alla andmata, on mrmoneymustache.com (eriti vanemad postitused).

Säästude moodustamine

Kui kulud on tuludest väiksemad, tekivad säästud.

„Maksa endale esimesena“ on kindel reegel, mida tasub elus igaühel rakendada ehk esimese asjana peale palga vm sissetuleku saamist kanda raha säästudesse või investeeringutesse.

Säästmine tasub võimalusel täielikult ära automatiseerida. See suurendab tõenäosust, et säästud kasvavad ega pea iga kord otsustama, kuidas raha kasutad.

Soovitan kasutada SEB Digikassat, Swedbanki Rahakogujat, LHV mikroinvesteerimist või lihtsalt endale püsikorraldus luua.

Kui sa tuleviku jaoks raha kõrvale ei pane, vaid tarbid kõik ära samal kuul (või veelgi hullem, vähendad enda tuleviku rahavooge, laenates raha praeguste kulude jaoks), siis sinu rahaline tulevik ei pruugi väga helge olla.

Riiklik pension võib olla kuni 40% meie endisest sissetulekust ja kui rohkem endal sääste ei ole, siis tuleb kulusid märkimisväärselt kärpida.

Investeerimine

Kui on olemas vaba raha, siis seda investeerides on võimalik genereerida endale passiivset sissetulekut.

Investeerimine on sisuliselt varade omandamine, kuid see peaks olema selline vara, mis toob sisse tulusid, mitte kulusid.

Investeerida suuremasse majasse, võttes laenu, kui sa kasutad maja elamiseks ja sul kasvavad igakuised kommunaal- jm arved, ei saa päris investeerimiseks pidada.

Kinnisvara, mida üürid välja ja mis sinu palgale mõnisada eurot üüritulu lisab, on juba hea investeering, mis sind rikkamaks teeb.

Investeerimise vajadus tuleb väga lihtsast põhjusest:  me kõik suudame aktiivselt teenida raha vaid teatud vanuseni ja tervisetasemeni.

Tulevikus võib võime aktiivset tööd teha väheneda, enda tervis võib panna sellele piiranguid.

Kui on soov mingis vanuses töö tegemisest aega kõrvale võtta, siis juba praegu tuleb enda passiivse sissetuleku peale mõelda.

Eluks piisavate investeeringute moodustamine ei teki üleöö (v.a. juhul kui sa oma ükssarviku osaluse müüd maha). Kui soovid suuremat summat koguda, siis tuleb võimalikult varakult investeerimisega alustada.

Investeerimisega alustamiseks tuleb põhitõed endale selgeks teha ja otsustada, kui palju sa oled valmis sellele teemale panustama.

Investeerimisele saab kulutada vaid 15 minutit kuus, näiteks olles 100% passiivne investor. Sellised lahendused nagu III pensionisammas, Swedbank Robur ja LHV kasvukonto teevad investeerimisega alustamise lihtsaks.

Teisalt on võimalik ka iga päev tundide kaupa aega kulutada erinevate aktsiate jm võimaluste analüüsiks, otsides kiiremat kasvu.

Valiku tuleb teha sinul ja see sõltub sinu teadmistest, võimetest, huvidest ja soovitud elustiilist.

Mina otsustasin 2016. aastal, et täistööpäevi investeeringute analüüsidele kulutada ei sooviks ja mul ei pruugi iga päev olla aega positsioonide jälgimiseks. Seega hakkasid indekseid jälgivad börsil kaubeldavad fondid moodustama arvestatava osa portfellist.

Kui palju aega oled sina valmis ja soovid investeerimisteemadele kulutama? Kui palju tegelikult praegu kulub?

Finantsplaneerimine

Finantsplaneerimine on regulaarne tegevus, mille käigus me enda rahaasjadega tegeleme. See hõlmab endas sealhulgas

• möödunud kuu tuludest ja kulude ülevaate saamist,
• finantseesmärkide püsistamist (saad kasutada minu lihtsat finantseesmärkide tabeli),
• eelarve/prognoosi koostamist.

Finantsplaneerimisega tegelemine nõuab harjumist ja harjumuste tekitamine võtab alguses distsipliini.

Mul on näiteks iga kuu 1. kuupäevaks kalendrisse märgitud eelarve koostamine ja investeerimisportfellist ülevaate tegemine. Nüüd on see on muutunud harjumuseks.

Rahaasjade planeerimisel motiveerib mind mõte, et see tegevus aitab mul minu eesmärkideni jõuda.

Minu soovitud investeerimisportfelli jaoks on vaja iga kuu kindel summa investeerida. Selle kõrval on ka teised eesmärgid, mille jaoks on vaja raha koguda. Tuleviku kuude tulude ja kulude planeerimine aitab veenduda, et suudan nii selle kuu vajadusi rahuldada kui ka tuleviku jaoks vahendeid eraldada.

Rahaasjade süsteem aitab finantsplaneerimist ja rahaasjadega tegelemist sujuvaks teha.

Tunnistan, et mida rohkem olen rahaasjade juhtimisega tegelenud, seda vähem ma soovin aega kulutada kulude sisse toksimisele.

Alguses tahtsin kulutada rohkem aega kulude analüüsimisele ja planeerimisele.

Kui olen endale rakendanud kasulikke finantsharjumusi ja olen teadlik tarbija, siis seda rohkem tahtsin ka planeerimist automatiseerida, et saaksin tegeleda rohkem sellega, mis tõelist väärtust minule ja teistele loob.

Õnneks ka rahaasjade süsteemi poolest on tehnoloogia saanud meie suureks sõbraks.

Tänapäeval saab automaatselt teha analüüsi möödunud kuu tuludest ja kuludest Swedbanki minu eelarve või SEB Rahapäeviku abil.

Hea ülevaate tulude ja kuludest aitab luua MyF ja teised äpid ning lahendused.

Isiklikult olen ikka jäänud Google Sheets juurde, sest saan prognooside tegemise seal ära automatiseerida ja tuleviku rahavooge juhtida (kui ühes kuus jääb säästmiseks ja investeerimiseks vähem, siis teises kuus tuleks rohkem säästa, kui soovid eesmärgi juurde jääda).

Mõtle korra, kuidas näeb välja sinu rahaasjadega tegelemist toetav süsteem? Kas tahad selles midagi muuta?

Sissetulekute kasvatamise, kulude, pensionifondidesse investeerimise ja planeerimisega tegeleme 4-nädalase Rahaasjad Fookuses väljakutse raames. Astume praktilisi samme, et igaühele oma rahaasjade süsteemi üles ehitada ja järjepidevalt vara kasvatada.