Kuidas iga aasta dividende saada? Dividendimaksjate lühiülevaade

Üks investeerimisega tulu teenimise viisidest on dividendide saamine, ehk investeerimine selliste ettevõtete aktsiatesse, mis igal aastal osa enda kasumist sinule jagavad.

Kevadel valmivad majandusaasta aruanded eelmise aasta kohta ja ettevõtted hakkavad tegema otsuseid, kui palju ning millal dividende välja maksta. Igal kevadel on dividendide saamise teema uuesti õhus.

Eelmisel aastal kirjutasin pikemalt kasvu- ja dividendi ettevõtete plussidest ning miinustest. Kui oled investeerimisteekonna alguses, siis soovitan selle blogipostitusega alustada. Võrreldes võlakirjadega, millest pikemalt kirjutasin selles artiklis, on aktsiad selgelt riskantsemad. Kui võlakirja omanik saab nn raha laenamise eest intressi, mis on ettevõtte jaoks kulu ja otseselt kasumist ei sõltu, siis aktsia omanikul on õigus just ettevõtte kasumile, mis peale kõiki kulusid alles jääb. Samuti võib aktsiaomanik teenida tulu siis, kui tulevikus aktsia kallimalt maha müüb, näiteks kui ettevõtte kasum või kasumi ootus on kasvanud.

Ka minu investeeringute jaoks on dividendidel jätkuvalt tähtis roll. Hetkel on minu portfellis umbes 18% üksikuid ettevõtete aktsiaid ning peaaegu iga aktsia maksab mulle dividende, mõni rohkem, ja mõni vähem.

Minu jaoks on dividendiaktsiate puhul kaks tugevat pooldavat argumenti:

1. Dividendiaktsiad on üldjuhul pikema ajalooga ettevõtted, kes on jõudnud kasumisse, mida omanikega ka jagavad. Küpsemad ettevõtted on üldjuhul väiksema riskiga kui noored kasvuettevõtted, ehk teoorias nõuavad ka väiksemat jälgimist ja ajakulu.
2. Dividendid pakuvad aktsiahindade langusaegadel passiivset rahavoogu. Ka finantsvabadust nautiva investorina on just rahavoog oluline, mida saab päriselt kulude katteks kasutada.

Minu esimene aktsiainvesteering oli dividende maksev ettevõte ning kombineerides need nimetatud kahe argumendiga, on see põhjuseks, miks praegu on minu protfellis enamasti just dividendimaksjad.

Mida tuleb arvestada enne dividendiaktsiate ostu?

• Investori kasumit mõjutab esiteks aktsiahinna muutus ja teiseks saadud dividendid. Kui tulevikus aktsiahind mingil põhjusel oluliselt langeb, siis võib see isegi peale dividendide saamist kahjumit tähendada. Seega iga aktsia ostu puhul tasub mõelda ettevõtte tuleviku väljavaadete peale: kas ettevõtte müügitulud kasvavad? Kas ettevõte teenib/kasvatab kasumit ka tulevikus? Mis võib tulevikus aktsiahinnaga juhtuda?
• Kõrge dividenditootlus (üle 9-10%), ehk dividendisumma jagatud aktsiahinnaga, ei ole tihti jätkusuutlik ja see võib tähendada seda, et aktsiahind on juba langenud mingi negatiivse uudise või väljavaate tulemusena. Sellist aktsiat ostes tuleks mõelda, kas ettevõtte aktsia tulevikus kasvab või langeb veelgi? Kas ettevõte saab maksta järgmistel aastatel dividende?
• Dividendi saamiseks tuleb aktsia osta enne ex-kuupäeva. Ex-kuupäev on päev, millal aktsiat soetades ei ole sul õigust dividendile ning seega sellel päeval ka aktsiahind langeb umbes dividendi summa võrra.
• Eestis saadud dividendide pealt tasutakse tulumaks ning seda kohustust ei ole eraisikul investeerimiskonto abil võimalik edasi lükata. Kui ettevõtte maksab dividende regulaarselt, siis viimase 3 aastaga võrdne dividendide summa maksustakse määraga 14/86. Kui väljamakse tehakse eraisikule, siis peetakse lisaks kinni 7%. See 7% tulumaksu on võimalik ka tagasi saada, kui investeerid III sambasse või sul on muid maksusoodustusi. Tulumaksumäär on muidu 20/80 ehk 20% bruto summast. Tulevikus on oodata tulumaksumäärade tõusu ja ka ettevõtetele soodsama tulumaksumäära ära kadumist.
• Ettevõtte alt investeerides: Kui soovid saadud dividendid edasi maksta, tuleb dividendide pealt omakorda tulumaks tasuda, v.a. juhul kui omad vähemalt 10% aktsiatest ehk tekib topeltmaksustamine. Välisriigist saadud dividendide topeltmaksustamist on ka võimalik vältida.

Kes meie kohalikest ettevõtetest dividende maksavad?

Mina koondasin enda jaoks kokku nimekirja ettevõtetest, kes on nii 2022. aastal, kui ka eelnevatel aastatel dividende maksnud ning jooksvalt täidan ka 2023. aasta dividendide kuupäevi ja summasid.

Nimetatud tabel on leitav ka minu tasuta tööriistade nimekirjast.

Keda saab meie kohalikul börsil dividendimaksjatest esile tuua:

• Harju Elekter on elektri- ja automaatikaseadmete tootja asutatud 1993. aastal. Lisaks omab väikest osalust ettevõttes Skeleton Technologies, mis on maailma juhtiv superkondensaatorite tootja. Kontserni dividendipoliitika järgi makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist ja on kujunenud heaks tavaks maksta edasi muudelt finantsinvesteeringutelt saadud dividendid. Ettevõtte on järjepidevalt maksnud dividende alates börsile tulekust. Viimase 10 aasta keskmiselt on müügitulu kasvanud veidi ala 13% aastas, paraku 2022. aastal esmakordselt oldi kahjumis.
• Tallinna Kaubamaja mis tegeleb jae- ja hulgikaubandusega, on igaastaselt dividende maksnud, v.a. 2004 ja 2005 ja on püüdnud dividende kasvatada alates 2014. aastast. Viimased 10 aastat on müügitulu keskmiselt kasvanud veidi üle 6% aastas ja kasum alla 4% aastas. Grupp oman näiteks ka Viking Security ja KIA maaletoojat.
• Merko on 1990. aastal asutatud ehitusettevõte. Tema dividendipoliitika kohaselt on eesmärgiks maksta aktsionäridele dividendidena välja 50-70% aastakasumist ja alates 2009. aastast, v.a. 2012 ja 2020 on ettevõte maksnud dividende. Viimase 10 aastaga on müügitulu kasvanud igal aastal ca 5% ja kasum 16%.
• Ignitis Grupe on kommunaalteenuste ja taastuvenergia ettevõte. Dividendipoliitika näeb ette aktsionäridele saadava tulu järjepidevat suurendamist ja igal aastal 3% võrra kasvatamist. Ettevõte tuli börsile 2020. aastal. Viimase 5 aastaga on müügitulu kasvanud keskmiselt 32% võrra aastas ja kasum 27% võrra.
• Enefit Green tegeleb taastuvenergia tootmisega alates 2005. aastast Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ettevõte eesmärk on maksa igal aastal dividende ja maksta aktsionäridele välja 50% eelneva aasta netokasumist. Ettevõte tuli börsile ajaloo suurima osalejate arvuga IPOga 2021. aastal. Viimase kolme aastaga on ettevõtte müügitulu kasvanud keskmiselt pea 20% aastas ja kasum kasvanud 44% aastas.
• Tallinna Vesi sihiks on jaotada aktsionäridele dividende 50%-80% ettevõtte aastakasumist. Ettevõte on maksnud dividende alates 2006. aastast. Paraku viimase 10 aastaga pole müügitulu kasvu näinud ja kasum on langenud keskmiselt igal aastal 9% võrra.
• LHV Group on maksnud dividendi igal aastal, kuid kuna tegemist on rohkem kasvava ettevõttega, siis dividenditootlus on olnud väiksem. Viimased 5 aastat on ettevõtte müügitulu kasvanud keskmiselt 23% aastas ja kasum 25% aastas.
• Telia Lietuva maksab dividendina kuni 80% vabast rahavoost. Ettevõte tuli bösile 2000. aastal ja on maksnud dividende igal aastal alates 2001, v.a. 2002. Müügitulu on viimase 10 aastaga kasvanud keskmiselt 7% aastas ja kasum 2% aastas.
• Enefit Real Estate Fund III on kinnisvarafond, mis omab logistika, kaubanduse ja büroopindu üle Baltikumi. Ettevõte maksab igal aastal dividendideks 80% fondi eelmise majandusaastaga kogunenud vabast rahavoost. Viimase 5 aastaga on müügitulu kasvanud keskmiselt 14% aastas ja kasum 12% aastas.

Vähem silmapaistvad dividendimaksjad:

• Tallinna Sadam omab Eesti suurimat kauba- ja reisisadamate kompleksi. ASi Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividende alates 2021. aastast vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest. Ettevõte tuli börsile aastal 2018, viimase 5 aastaga on müügitulu ja puhaskasumi kasvu väga polnud.
• Arco Vara on maksnud dividendi igal aastal alates 2015, kuigi tuli börsile 2007. Nüüd on ettevõte eesmärk maksta igas kvartalis vähemalt 0,01 eurot aktsia kohta. Ettevõtte müügitulud ja kasumid on olnud väga kõikuvad.
• Baltic Horizon Fund on kinnisvarafond, mis omab kaubanduse ja büroopindu Baltikumis. Fondi pikaajaline eesmärk on tagada 7-9% dividenditootlust aastas. Alates 2016. aastast on puhas renditulu kasvanud igal aastal keskmiselt 13,6% aastas, samas puhaskasum langenud umbes 5% aastas. Ka viimati on Baltic Horizoni hind tugevalt langenud, sest suurenenud intressimäärad ei pruugi kasumile head tähendada.

Balti börsi kasvu numbreid saab kergelt leida kohaliku börsil infolehel või saidil morningstar.com, kust ka antud juhul andmed pärinevad 07.04 seisuga ehk suuresti arvestades 2022. aasta tulemusi.

Kindlasi on meil olnud ka teisi börsiettevõtteid, kes on mõnikord väljamakseid teinud või hakkavad tegema. Praegu selekteerisin põhinimekirjast neid, kelle dividendimaksed on olnud järjepidevamad.

Praegu on minu Balti börsi portfellis olemas Enefit, LHV, Merko, Ignitis, Šiauliu (ülevaatamisel) ja Harju Elekter. Kuna selles artiklis keskendun harivale informatsioonile dividendimaksjatest, siis pikemalt jagan informatsiooni enda valikutest minu uudiskirja saajatele.

Taavi on enda blogis koondanud kokku informatsiooni ka dividendide ajaloo kohta.

Kust leida informatsiooni välismaa dividendiaktsiatest?

Kui on soov investeeringuid veidi hajutada võib kaaluda võtta aktsiaid ka välismaa börsidelt. Investeerimisideid saad leida kahte moodi:
1) on olemas portaalid pühendatud regulaarsetele dividendimaksjatele
2) aktsiate nimesid saab otsida vastavate fondide/ETFide komponentide seast.

Euroopa dividendi aristokraatidest on koostanud hea ülevaate European dividend growth investor ning loonud eraldi Noble 30 nimekirja, mida saad vaadata siin.

USA börsi nimekirjast kureerib dividendi aristokraate näiteks suredividend.com leht. Nimekirju leiab ka Simply Safe dividends ja dividend.com lehtedelt.

Kuidas alustada dividendiaktsiatesse investeerimist?

Nii dividendiaktsiate kui ka teiste väärtpaberitega investeerimisega alustamiseks on sul vaja teha järgmised sammud:

1. Valida välja, millesse investeerid. Tutvuda ja aru saada ettevõtetest, et mõista, kuidas ettevõttel praegu läheb ja milline võib olla tulevik. Üksikaktsiate valimiseks tasub arendada ka baas finantsanalüüsi oskust, ehk mis on müügitulu, mis on kasum, kuidas on need numbrid minevikus käitunud. Ehk samm number 1: on vaja teha kindel otsus, millesse soovid investeerida ning selleks vajalikud teadmised omandada.
2. Valida välja maakler ehk vahendaja, mille alt investeerimisega alustad. Kohalike aktsiate jaoks on kohalikud pangad kõige soodsam valik, sest LHV-s, SEB-s ja Swedbankis saab kohalike aktsiaid osta ja müüa 0 € tehingutasuga.
3. Avada vajalikud kontod. Eraisikuna investeerides tuleks muretseda peamiselt vaid vajalike kontode pärast, st, et sul on tehtud investeerimiseks eraldi konto, mida hiljem tuludeklaratsioonis deklareerid. Balti börsilt väärtpaberite ostmiseks avab pank sulle Balti börsi väärtpaberi konto. Peale selle konto avamist võib minna aega kuni 24 tundi, enne, kui saad päriselt esimese tehingu teha. Ettevõtte alt investeerimiseks on vajalik LEI kood.
4. Teha ostuorder, ehk esitada korraldus konkreetse väärtpaberi ostmiseks.

Kui need sammud on õigesti tehtud ja väärtpaber on hästi valitud, siis saab nautida igaaastaseid dividende ja enda investeeringute kasvu jälgimist. Hurraa! 🙂

Veebiseminaril “Passiivne tulu aktsiatelt” jagasin pikemat ülevaadet dividend maksvatest aktsiatest ja fondidest. Lisaks rääkisin, kuidas nende vahel valikuid teha.